Teine Maailmasõda
Tutuvustus:

Teine Maailmasõda veeb on 2004 aastal loodud lehekülg mille eesmärgiks on anda ülevaade 20. sajandi suuremast relvakonfliktist. Olenemata sellest millise osapoolega oli tegu, kaotusi ja võite kogesid kõik.

Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb sellest kogu ajaloo kõige laialdasema sõja. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Kokku kogutud Teise maailmasõja faktid jutustavad nendest arvudest täpsemalt.

Teise Maailmasõja kronoloogia sisaldab kõiki tähtsamaid daatumeid ja sündmusi mis sõja käiku mõjutasid.

Sõjaga seotud olevad videod leheküljel Teise Maailmasõja videod.

Loe edasi

Reklaam
27. augusti sündmused:

1939: Sõja puhkemiseni olid jäänud loetud päevad.

1940: -

1941: -

1942: -

1943: -

1944: -

1945: -

Uudised ja lühiartiklid:
Esiletõstetud:
1. september

Teise maailmasõja algus

Tänane päev pildis: 01. september 1939
Täna 1. septembril 1939. aastal tungis saksa armee kallale Poola riigile. Välksõja taktikat kasutades liikus saksa armee edasi väga kiiresti, vallutades uusi alasid.

Tegelikult oli Poola saatus otsustatud juba Teise maailmasõja eelõhtul, 23. augustil kui sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ning selle salaprotokoll mõjusfääride jagamiseks Euroopas.

Seotud videod:
» Saksamaa sissetung Poola 1939 - 1. osa
» Saksamaa sissetung Poola 1939 - 2. osa
» Saksamaa sissetung Poola 1939 - 3. osa
» Saksamaa sissetung Poola 1939 - 4. osa

Teise maailmasõja algus
11. märts
Huvitav leid:

Näitus - Lapsed ja sõda. 1941-1944

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) on 10. aprillini 2016 avatud Eesti Ajaloomuuseumi ja Tartu Mänguasjamuuseumi näitus "Lapsed ja sõda. 1941-1944".

Teisest maailmasõjast möödub tänavu 70 aastat. Eestist käis see sõda üle nii lahingute kui ka Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonidena. Sõda ei puudutanud ainult neid, kes võitlesid rindel, vaid paiskas segi kõigi siin elanud inimeste elud. Ka lapsed nägid ja tundsid sõja mõju – kaotasid lähedasi, jäid ilma oma kodust, kannatasid nälga ja puudust. Sõjaaeg laste elus oli segane, kuid sellest hoolimata olid neil mängud, mis tahtsid mängimist, omad toimetamised, mured ja rõõmud. Kuidas paistis Teine maailmasõda Eesti lapse pilgu läbi?

Näitus avab lapsepõlvemälestuste vahendusel ukse viie lapse ellu. Nii kuuleme Menda lugu, kelle kodu hävis 9. märtsil Tallinna pommitamise käigus, ja väikese poisi Aavi pere põgenemislugu Venemaale, kuna oli teada, et Saksa okupatsioon juutidele ei halasta. Heidame pilgu Tartu tüdruku Aimi elule, kelle pere põgenes Saksamaale, elame kaasa Võsul elanud maapoisile Tiidule, kes pärast küüditamist sattus Venemaal lastekodusse, ja Tallinna poisile Kaljule, kellest sai sõja eest maale põgenedes perepea ja kes pidi hakkama saama kõigi maatöödega ning hoolitsema kogu pere toidulaua eest.

Näitusel saab astuda ka sõjaaja laste kingadesse sõna otseses mõttes ning proovida kätt sõjaaegseid mänge mängides. Näitus räägib sellest, kuidas sõda mõjutab noorte inimeste elu ja tulevikku, ning tõstab esile pereväärtusi.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseum - Lapsed ja sõda. 1941-1944

10. detsember
Huvitav leid:

Manipuleeritud märtsipommitamine

Kolme minuti teadusvideote sarja raames tutvustab Andres Toode märtsipommitamise käsitlust uue nurga alt. Vastuse saavad küsimuse - kes, miks ja millal.

Video vaadatav siit: Teadus kolme minutiga: Andres Toode ja manipuleeritud märtsipommitamine

8. november
Saidi uudised:

Lehekülg IIMS nüüd ligipääsetav uuelt veebiaadressilt

Teine Maailmasõda (IIMS) sait on ligipääsetav nüüd uuelt ja lühemalt veebiaadressilt www.iims.ee. See peaks tagama, et kõik huvilised leiavad lehekülje lihtsamalt üles, sest vana linki oli keeruline meelde jätta.

Statistika 27.8.2016 19:48:49
Külastusi:
eXTReMe Tracker
Pistik | LondonTown | BMW M3 | SuseLinux | Uusveeb | FirefoxInfo | SkateMag.ee | Spordihai.ee
Emol | Emol Planet | Ex/treme | Vormel-1 | Ralli | Jalgpall | Tihend | Silver | Sünnipäeva luuletused Sporditurg.ee | Wordpress kodulehed | Jalgpalli EM 2016