Kolmanda Reichi pealinn tulerõngas

Kolmanda Reichi pealinn tulerõngas 1

18. juuli 1940, Berliini. Saksamaa pühitses oma võitu. Vihatud Prantsusmaa oli põrmu paisatud. Juba kuu aega oli Eiffeli tornis lehvinud haakristilipp. Vaimustusega tervitasid berliinlased läbi Brandenburgi värava marssivaid sõdurite kolonne. Tribüünil poseeris riigi juhtkond. Kaaslaste paksude selgade tagant upitas ennast esile dr. Goebbels - lõppude lõpuks oli see ka tema päev! Pole teada millest mõtles ülevatel tundidel dr.Goebbels, kuid kindlasti ei osanud propagandaminister arvatagi, et just temast saab Berliini viimane
komandant...

Joseph Goebbels

Veel ei teadnud võidujoovastuses berliinlased, mida tähendab õhuhäiresireeni läbilõikav ulgumine keset ööd kõige magausama une
ajal. Sõda oli alles väga kaugel ja seostus pealinlastele rohkem ajalehefotode, raadioteadete ning kroonikafilmide.

Tõsi, juba 22. juunil üritasid inglased linna pommitada, kuid tugev tõkketuli sundis Briti lennukeid heitma laadungi Babelsbergile (Podsdami linnaosa). Esialgu olid pommitabamused berliinlastele sensatsiooniks ningnädalalõputi sõitsid tuhanded inimesed elektrirongigavaremeid ja pommilahtreid uudistama. Inglased otsustasid hoolitseda selle eest, et berliinlased ei peaks ennast väljasõitudega vaevama, vaid võiksid varemeid imetleda otse Berliinis.

11.septembril 1940 õnnestus Inglise pommitajatel jõuda Berliini kesklinna kohale. Esimesed pommid langesid Brandenburgi värava ja Riigipäevahoone ette. Põlema süttis USA saatkonna hoone, kannatada said Inseneride Maja ja Kunstide Akadeemia. Mitu otsetabamust sai ka ST. Hedwigsi haigla. Pärast õhuhäire lõppu keldritest väljunud berliinlastele avanes masendav vaatepilt: põlevad hooned, rusud, dekoratsioonidena püsti jäänud fassaadid. Kuid see oli alles algus.

21. septembril 1940 valmis Suurbritannia kuningliku lennuväe direktiiv talviseks õhusõjaks. Rünnakuobjektide nimekirjas oli Berliin viiendal kohal. Juba 23. septembril huilgasid Berliinis taas sireenid, kuid seekordne õhurünnak nurjus. Septembris sooritasid inglased veel kuus pommirünnakut.

5. oktoobril sai kuninglik lennuvägi uue juhatuse. Õhujõudude marssalil Peire'il oli õhusõja kohta oma kontseptsioon. Juba 7. oktoobri õhtul kell 22.15 anti Reichi pealinnas järjekordne õhuhäire. Seekordne rünnak kestis tervelt neli tundi. Alles kell kolm hommikul võisid kurnatud inimesed varjenditest lahkuda. Ametlik teade oli napp: 38 hukkunut, 71 haavatut.

15. oktoobril kella 23 paiku ründasid inglased taas. Tunni aja pärast olid pommitajad läinud ja berliinlased kindlad, et ülejäänud osa ööst möödub rahulikut . Kuid juba 1.20 äratasid sireenid vaevu uinuda jõudnud inimesed uuesti. Inglased hakkasid sellist ründeviisi nimetama topeltrünnakuks. Seda korrati juba 21. oktoobril, kuid eriliste. 1940. aasta viimane pommitamine oli 20. detsembril: õhuhäire algas kell 22.16 ja lõppes kella ühe paiku. Kell 4.43 huilgasid taas sireenid.

Berliini õhutõtje oli muutunud aga märgatavalt efektiivsemaks, ohrvite arv oli üllatavalt väike - 3 surnut ja 17 haavatut. Pärast 20. detsembri pommitamist saabus pikem paus. 1941. aasta märtsis algasid jälle öised õudused. Ööl vastu 18. aprilli ründasid Berliini esmakordselt Inglise uued neljamootorilised pommitajad. juuni alguseni sooritati Berliinile 11 rünnakut.

Ööl vastu 8. augustit jõudsid Berliini kohale ka Saaremaalt startinud 15 NSVL pommitajat. Nad heitsid oma pommid alla 7000 m kõrguselt ning pöördusid otsekohe tagasi, sest rünnakul oli rohkem propagadistlik eesmärk - koos pommidega langesid linnale ka tuhanded lendlehed.
Need valmistasid Goebbelsile suuremat peavalu kui pommid, sest natside kinnitust mööda oli kogu NSVL lennuvägi juba pihuks ja põrmuks tehtud...

järg (Kolmanda Reichi pealinn tulerõngas 2)

Statistika 22.5.2018 18:59:58
Online: 18
WebShark 2004 - 2018
Pistik | LondonTown | BMW M3 | SuseLinux | Uusveeb | FirefoxInfo | SkateMag.ee | Spordihai.ee
Emol | Emol Planet | Ex/treme | Vormel-1 | Ralli | Jalgpall | Tihend | Silver | Sünnipäeva luuletused Sporditurg.ee | WordPressi kodulehe tegemine | BZB Cabin and sauna