Kolmanda Reichi pealinn tulerõngas
Kolmanda Reichi pealinn tulerõngas 3
- Teine maailmasõda
- Jutud
- Artiklid
- Kolmanda Reichi pealinn tulerõngas
- Kolmanda Reichi pealinn
eelmine (Kolmanda Reichi pealinn tulerõngas 2)
Miks pommitasid lääneliitlased agaralt Saksa linnu, aga mitte suuri sõjatehaseid, ellinguid, martäänahje, elektrijaamu? Kaudse vastuse sellele küsimusele annavad järgmised arvud: Teises maailmasõjas langes Saksamaale 1,35 miljonit tonni pomme, neist 55,8 protsenti linnadele ja liiklussõlmedele, 9,3 protsenti keemiatööstusele, 1,8 protsenti lennukitööstusele ja 2,6 protsenti muudele objektidele, 30,5 protsenti sõjalistele tugipunktidele.Briti sõjakabinet otsustas juba 14. veebruaril1942, et tulevased õhurünnakud peavad halvama vaenlase tsiviilelanikkonna ja tööstustööliste moraali. Seda ideed ellu viies mindi ühtlasi kergema vastupanu teed: tähtis oli, et rünnataval linnal oleks nõrk õhutõrje. Just sellepärast pommitati Berliini 1942. aastal nõnda harva.Oluliseks peeti ka tihedat hoonestust, kus süütepommide mõju oleks maksimaalne. Ööl vastu 31. maid ründasid Kölni 1046 Inglise pommitajat, tulemuseks suured kaotused tsiviilelanikkonna hulgas, varemetes majad ning samal ajal tühised purustused sõjalistes ettevõtetes. Arvati isegi seda, et seoses Saksa linnade intensiivse pommitamisega kaob vajadus avada teine rinne. "Mugavat sõda" (comfortable war) pidi kroonima Berliini lauspommitamine.
Lääneliitlaste õhurünnakute kõrghooaeg langes 1945. aasta veebruarile ja märtsile. Veebruaris heidetud inglaste pommidest langes 54 protsenti linnadele, Ameerika omadest 85 protsenti. Seletus oli võrdlemisi lihtne. 4.-11- veebruarini 1945 toimus Jalta konverents, kus liitlased panid maha oma tulevased okupatsioonitsoonid Saksamaal. Arutelude objektiks polnud üksnes Saksamaa tulevik, seal käis tõeline maade ja rahvaste jagamine. Nimelt Jalta konverents oli stardipauk ka Moskvas redutavatele Ida-Euroopa riikide kommunistidele, kes vastavalt Jalta sobingule loo loogilis järjena hiljem Ida-Euroopa riikides võimule tulid. Pärast Jalta konverentsi kontsentreerisid "ustavad" lääneliitlased oma õhurünnakud tulevase Nõukogude okupatsioonitsooni jäävatele linnadele. Ööl vastu 14. veebruari 1945. aastal sooritasid 805 Inglise pommitajat tõelise massimõrva, rünnates strateegilise tähtsuseta Dresdenit. Järgmisel päeval pommitasid linna omakorda 311 USA lennukit. Surma sai 35 000 inimest, 2212 raskelt haavata, 350 000 inimest jäi peavarjuta. Dresdeni kesklinn oli täielikult varemetes. Selle barbaarse õhurünnaku ainuke eesmärk oli demonstreerida Nõukogudel Liidule lääneliitlaste õhujõudude võimsust.
Dresden pärast pommirünnakuidAgaralt pommitati ka neid sõjatööstuskeskusi, mille puhul polnud kahtlust, et nees langevad venelaste kätte. Näiteks hävitasid 600 "lendavat kindlust" 15. märtsil pommirünnakuga täielikult firma "Auergesellschaft" uraani- ja tooriumitöötlemistehased Oranienburgis, sest oli ilmselge, et Nõukogude väed jõuavad sinna enne ameeriklas. Lääneliitlaste õhujõudude valitud sihtmärgid ja nende pommitamise ajastus ei jäta vähimatki kahtlust, et selline strateegia oli suunatud eelkõige Nõukogude Liidu vastu: USA ja Inglismaa eesmärk oli purustada Saksamaa, kuid enne pidi viimane jõudma Nõukogude liidu välja kurnata.
Boeing B-17 "Fortress"Boeing B-17 "Fortress" hüüdnimega "lendav kindlus", oli USA õhujõudude võimsamaid pommitajaid, mida kasutati Euroopa sõjatandril.
See oli peapõhjus, miks lääneliitlased teise rinde avamisega nii kaua venitasid. Alles 1944. aasta suvel, kui Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine oli üksnes aja küsimus, korraldasid lääneliitlased 6. juunil dessandi Normandiasse. Kogu sõja ajal Saksamaale langenud pommidest heideti tervelt 72 protsenti ajavahemikus 1. juulist 1944 kuni 1945. aasta mai alguseni...
Statistika 27.7.2024 08:55:56
Online: 11
UusWeb.ee 2004 - 2024