Winston Churchill

Winston Churchill oli Suurbritannia poliitik, riigimees ja kirjanik, kes oli Suurbritannia peaminister aastatel 1940–1945 ja 1951–1955. Eelkõige on ta tuntud Suurbritannia juhina Teise maailmasõja ajal, mil temast kujunes üks liitlasriikide võitluse ja vastupanu sümboleid.

Churchill ja Teise maailmasõja algus

1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse ning algas Teine maailmasõda Euroopas. Churchill oli juba aastaid hoiatanud Adolf Hitleri Saksamaa tugevnemise ja selle põhjustatud ohu eest. Kaks päeva pärast Poola ründamist kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja.

Peaminister Neville Chamberlain kutsus Churchilli valitsusse tagasi ning nimetas ta admiraliteedi esimeseks lordiks ehk Suurbritannia mereväe poliitiliseks juhiks. Churchill oli sama ametit pidanud ka Esimese maailmasõja algusaastatel.

1940. aasta aprillis tungis Saksamaa Taani ja Norrasse. Järgmisel kuul, 10. mail, alustasid Saksa väed pealetungi Hollandile, Belgiale, Luksemburgile ja Prantsusmaale. Samal päeval astus Neville Chamberlain peaministri kohalt tagasi ning 65-aastasest Winston Churchillist sai Suurbritannia peaminister.

Churchill võttis riigi juhtimise üle hetkel, mil Suurbritannia olukord näis äärmiselt raske. Prantsusmaa langes juba sama aasta juunis ning Suurbritannia jäi Lääne-Euroopas Saksamaa vastu sisuliselt üksi. Churchill keeldus siiski Hitleriga rahuläbirääkimisi alustamast ja kutsus britte üles võitlust jätkama.

1940. aasta suvel ja sügisel toimus õhulahing Suurbritannia pärast. Saksamaa püüdis saavutada õhuülekaalu, mis oleks loonud eeldused Briti saartele tungimiseks. Briti kuninglikel õhujõududel õnnestus Luftwaffe rünnakutele vastu seista ning kavandatud Saksa invasiooni ei toimunud.

Koostöö Ameerika Ühendriikidega

Churchill mõistis, et Saksamaa lõplikuks alistamiseks vajab Suurbritannia Ameerika Ühendriikide toetust. Ta kujundas tihedad suhted USA presidendi Franklin D. Rooseveltiga ning kahe riigi sõjaaegsest koostööst sai oluline osa Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide niinimetatud erisuhetest.

14. augustil 1941 avaldasid Churchill ja Roosevelt pärast kohtumist Atlandi ookeanil Atlandi harta. Selles sõnastati põhimõtted, millele pidi tuginema sõjajärgne maailmakord, sealhulgas rahvaste enesemääramisõigus, majanduskoostöö ja püüdlus püsiva rahu poole.

Pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule 1941. aasta juunis ning Ameerika Ühendriikide astumist sõtta sama aasta detsembris kujunes välja Saksamaa-vastane suur liit.

Churchill, Roosevelt ja Stalin

Churchilli, Rooseveldi ja Nõukogude Liidu juhi Jossif Stalini esimene ühine kohtumine toimus Teherani konverentsil 1943. aasta novembris ja detsembris. Seal arutasid kolme suurriigi juhid edasist sõjategevust Saksamaa vastu ning muu hulgas lääneliitlaste teise rinde avamist Euroopas.

1945. aasta veebruaris kohtus niinimetatud Suur kolmik uuesti Jalta konverentsil Krimmis. Saksamaa lüüasaamine oli selleks ajaks juba lähedal. Liidrid arutasid sõja lõpetamist, Saksamaa sõjajärgset okupeerimist ja Euroopa tulevast korraldust.

Saksamaa tingimusteta kapituleerumise järel lõppes 1945. aasta mais sõda Euroopas. Churchill sai Londonis koos rahvahulkadega tähistada võitu, mille saavutamiseks oli Suurbritannia tema juhtimisel võidelnud peaaegu viis aastat.

Juulis 1945 algas Potsdami konverents, kus kohtusid Churchill, Stalin ja Ameerika Ühendriikide uus president Harry S. Truman. Konverentsi ajal selgusid aga Suurbritannias toimunud parlamendivalimiste tulemused. Churchilli juhitud Konservatiivne Partei kaotas valimised leiboristidele ning uueks peaministriks sai Clement Attlee, kes võttis Potsdamis üle ka Churchilli koha.

Churchill naasis Suurbritannia peaministri ametisse 1951. aastal ja juhtis valitsust kuni 1955. aastani. Ta suri 24. jaanuaril 1965 Londonis 90-aastasena.