Dwight Eisenhower

Dwight David Eisenhower oli Ameerika Ühendriikide kindral ja riigimees, kes tõusis Teise maailmasõja ajal üheks tähtsamaks lääneliitlaste väejuhiks. Tema juhtimisel toimusid liitlasvägede suured operatsioonid Põhja-Aafrikas ja Lääne-Euroopas ning 1944. aastal juhtis ta liitlasvägede sissetungi Normandiasse. Pärast sõda sai Eisenhowerist NATO esimene Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja ning hiljem Ameerika Ühendriikide 34. president.

Sõjaväeline karjäär

Eisenhower sündis 14. oktoobril 1890 Texase osariigis Denisonis ning kasvas üles Kansases. 1911. aastal astus ta Ameerika Ühendriikide sõjaväeakadeemiasse West Pointis, mille lõpetas 1915. aastal.

Esimese maailmasõja ajal teenis Eisenhower Ameerika Ühendriikides ning tegeles muu hulgas tankivägede väljaõppega. Ta ei jõudnud enne sõja lõppu Euroopa lahinguväljale. Sõdadevahelisel perioodil töötas ta mitmetel staabikohtadel ja teenis selliste tuntud väejuhtide nagu kindral Douglas MacArthuri alluvuses.

Pärast Ameerika Ühendriikide astumist Teise maailmasõtta 1941. aasta detsembris tõusis Eisenhower kiiresti sõjaväe kõrgemasse juhtkonda. Tema tugevuseks peeti eelkõige organiseerimisvõimet, strateegilist mõtlemist ning oskust panna erinevate riikide väejuhid ja relvajõud ühise eesmärgi nimel koostööd tegema.

Põhja-Aafrika ja Vahemere operatsioonid

1942. aastal määrati Eisenhower liitlasvägede ülemaks operatsioonil Torch, mille käigus Ameerika ja Briti väed maabusid Prantsuse Põhja-Aafrikas. Operatsioon algas 8. novembril 1942 ning tähistas Ameerika Ühendriikide maavägede esimest suurt sõjalist operatsiooni Saksamaa ja tema liitlaste vastu Euroopa sõjatandril.

Pärast teljeriikide vägede lüüasaamist Põhja-Aafrikas juhtis Eisenhower 1943. aastal liitlasvägede sissetungi Sitsiiliasse. Sitsiilia vallutamisele järgnes liitlaste maabumine Itaalia mandriosas ning Itaalia valitsus sõlmis liitlastega vaherahu.

Normandia dessant

1943. aasta lõpus määrati Eisenhower liitlasvägede ekspeditsioonijõudude ülemjuhatajaks Euroopas. Tema kõige tähtsamaks ülesandeks sai Lääne-Euroopa vabastamiseks kavandatud operatsiooni Overlord ettevalmistamine ja juhtimine.

6. juunil 1944 algas Normandia dessant ehk D-päev. Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide väed maabusid Prantsusmaa rannikul viiel peamisel dessandialal. Tegemist oli ajaloo ühe suurima meredessantoperatsiooniga ning selle õnnestumine võimaldas liitlastel avada Saksamaa vastu kauaoodatud läänerinde.

Eisenhower kandis operatsiooni õnnestumise eest suurt isiklikku vastutust. Vahetult enne dessandi algust koostas ta isegi lühikese avalduse juhuks, kui invasioon peaks ebaõnnestuma, võttes võimaliku läbikukkumise eest vastutuse enda peale. Seda avaldust ei olnud vaja kunagi kasutada.

Saksamaa lüüasaamine

Pärast Normandias saavutatud läbimurret liikusid liitlasväed läbi Prantsusmaa Saksamaa suunas. Eisenhower pidi ülemjuhatajana koordineerima tohutuid rahvusvahelisi vägesid ning lahendama ka erimeelsusi oma juhtivate kindralite, sealhulgas Bernard Montgomery ja George S. Pattoni vahel.

1944. aasta detsembris alustas Saksamaa Ardennides oma viimast suurt pealetungi läänerindel. Liitlastel õnnestus sakslaste rünnak peatada ning 1945. aasta kevadel tungisid Eisenhoweri juhitud väed Saksamaa südamesse.

7. mail 1945 kirjutasid Saksa relvajõudude esindajad Eisenhoweri peakorteris Prantsusmaal Reimsis alla Saksamaa relvajõudude tingimusteta kapituleerumise aktile. Kapitulatsioon jõustus 8. mail ning sõda Euroopas oli lõppenud.

Pärast Teist maailmasõda

Pärast sõda oli Eisenhower Ameerika Ühendriikide okupatsioonivägede ülem Saksamaal ning aastatel 1945–1948 USA maavägede staabiülem. 1950. aastal nimetati ta NATO esimeseks Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajaks.

1952. aastal kandideeris Eisenhower Vabariikliku Partei kandidaadina Ameerika Ühendriikide presidendiks ja võitis valimised. Ta oli USA 34. president aastatel 1953–1961 ning tema kaks ametiaega langesid külma sõja pingelisse perioodi.

Dwight D. Eisenhower suri 28. märtsil 1969 Washingtonis 78-aastasena. Ajalukku on ta jäänud eelkõige liitlasvägede ülemjuhatajana, kelle juhtimisel vabastati suur osa Lääne-Euroopast ning saavutati võit Natsi-Saksamaa üle.