Joseph Goebbels

Joseph Goebbels oli Saksamaa natsionaalsotsialistlik poliitik, Adolf Hitleri üks lähemaid kaastöölisi ning Natsi-Saksamaa propaganda- ja rahvavalgustusminister. Ta mängis keskset rolli natside propagandaaparaadi ülesehitamisel, ajakirjanduse, raadio, filmi ja kultuurielu allutamisel režiimi kontrollile ning antisemitismi ja Hitleri isikukultuse levitamisel. Teise maailmasõja viimastel aastatel oli Goebbels üks fanaatilisemaid sõja jätkamise pooldajaid.

Tõus natsipartei juhtkonda

Paul Joseph Goebbels sündis 29. oktoobril 1897 Rheydtis Saksamaal. Lapsepõlves põetud haiguse tagajärjel jäi tema parem jalg kahjustatuks, mistõttu ei osalenud ta Esimeses maailmasõjas sõdurina.

Goebbels õppis mitmes Saksamaa ülikoolis ning omandas 1921. aastal Heidelbergi ülikoolis doktorikraadi. Mõni aasta hiljem liitus ta natsionaalsotsialistliku liikumisega ja tõusis kiiresti Adolf Hitleri lähikonda.

1926. aastal määrati Goebbels natsipartei Berliini piirkonna juhiks. Ta osutus osavaks kõnemeheks ja propagandistiks ning kasutas poliitiliste vastaste ründamiseks massiüritusi, plakateid ja ajakirjandust. Goebbelsist sai üks olulisemaid tegelasi Hitleri ja natsipartei avaliku kuvandi kujundamisel.

Natsi-Saksamaa propagandaminister

Pärast Adolf Hitleri saamist Saksamaa kantsleriks 1933. aasta jaanuaris nimetati Goebbels sama aasta märtsis propaganda- ja rahvavalgustusministriks. Tema kontrolli alla sattus suur osa Saksamaa ajakirjandusest, raadiost, filmindusest, kirjandusest ja kultuurielust.

Goebbelsi juhitud propagandamasin kujutas Hitlerit Saksamaa päästjana, ülistas natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat ning ründas režiimi poliitilisi ja ideoloogilisi vastaseid. Eriti olulisel kohal oli antisemiitlik propaganda, millega juute kujutati Saksamaa ja saksa rahva vaenlastena.

1933. aasta mais toimunud raamatupõletamised, mille käigus hävitati avalikult natside ideoloogiaga vastuolus olevate autorite teoseid, kujunesid üheks režiimi kultuuripoliitika sümboliks. Goebbels osales Berliinis toimunud suurimal raamatupõletamisel ja pidas seal kõne.

Antisemitism ja Kristalliöö

Goebbels oli üks natsirežiimi kõige agressiivsemaid antisemitismi õhutajaid. Tema propaganda aitas luua ühiskondlikku keskkonda, milles juutide õiguste piiramine, tagakiusamine ja lõpuks massiline hävitamine muudeti režiimi poliitika osaks.

9.–10. novembril 1938 toimus Saksamaal ja Austrias ulatuslik juudivastane pogromm, mida tuntakse Kristalliöö nime all. Rünnakute käigus põletati ja rüüstati sünagooge, juutidele kuuluvaid kauplusi ja elamuid, tapeti inimesi ning kümneid tuhandeid juudi mehi saadeti koonduslaagritesse. Goebbels mängis olulist rolli vägivalla õhutamisel ja selle kujutamisel propagandas väidetava rahva spontaanse reaktsioonina.

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja ajal oli Goebbelsi peamiseks ülesandeks hoida Saksamaa elanikkonna toetust sõjale. Propaganda kajastas Saksa sõjaväe võite suurejooneliselt ning kaotusi, tagasilööke ja sõja tegelikku olukorda püüti varjata või esitada režiimile sobivas valguses.

Kui Saksamaa sõjaline olukord hakkas pärast 1942. aastat kiiresti halvenema, muutus Goebbelsi propaganda järjest radikaalsemaks. Ta kutsus sakslasi üles tegema suuremaid ohverdusi ja jätkama sõda sõltumata kaotustest.

18. veebruaril 1943 pidas Goebbels Berliini Spordipalees oma kuulsa totaalse sõja kõne. See toimus mõni nädal pärast Saksa 6. armee hävitavat lüüasaamist Stalingradis. Goebbels nõudis ühiskonna kõigi ressursside senisest täielikumat rakendamist sõjategevuse jätkamiseks.

1944. aasta suvel nimetati Goebbels totaalse sõja mobilisatsiooni täievoliliseks esindajaks. Tema ülesandeks sai veelgi suurema hulga inimeste ja majanduslike ressursside suunamine sõjategevusse. Selleks ajaks oli Saksamaa kaotus siiski muutunud üha vältimatumaks.

Berliini langemine ja surm

1945. aasta aprillis, kui Punaarmee Berliini sisse piiras, jäi Goebbels koos oma perekonnaga Adolf Hitleri punkrikompleksi. Ta oli üks väheseid Hitleri lähikondlasi, kes jäi diktaatori juurde kuni viimaste päevadeni.

30. aprillil 1945 sooritas Hitler enesetapu. Oma poliitilises testamendis nimetas Hitler Goebbelsi Saksamaa riigikantsleriks. Goebbels oli selles ametis vaid ühe päeva.

1. mail 1945 tapsid Joseph ja Magda Goebbels oma kuus last ning sooritasid seejärel enesetapu. Nende surnukehad põletati osaliselt Riigikantselei territooriumil.

Joseph Goebbels on jäänud ajalukku ühe Natsi-Saksamaa mõjukama juhtfiguurina ning näitena sellest, kuidas riiklikult kontrollitud propaganda, desinformatsioon ja vaenlasekuvandi süstemaatiline loomine võivad aidata totalitaarsel režiimil õigustada tagakiusamist, sõda ja massikuritegusid.