Hirohito

Hirohito oli Jaapani keiser aastatel 1926–1989. Tema pikk valitsusaeg hõlmas Jaapani militariseerumist, sõda Hiinaga, Teist maailmasõda, Jaapani kapituleerumist ning sellele järgnenud riigi muutumist demokraatlikuks ja majanduslikult võimsaks riigiks. Hirohito tegeliku mõju ja vastutuse ulatus Jaapani sõjaaegsete otsuste eest on ajaloolaste seas olnud pikaajalise arutelu teema.

Keisriks saamine

Hirohito sündis 29. aprillil 1901 Tokyos kroonprints Yoshihito, hilisema keiser Taishō vanima pojana. Pärast isa tervise halvenemist sai Hirohitost 1921. aastal regent ning ta hakkas täitma mitmeid keisri ülesandeid.

25. detsembril 1926 suri keiser Taishō ning Hirohito tõusis Jaapani troonile. Tema valitsusajale anti nimetus Shōwa, mistõttu tuntakse teda Jaapanis pärast surma ametlikult keiser Shōwa nime all.

Jaapani militariseerumine

1930. aastatel suurenes Jaapanis sõjaväe mõju poliitikale ning riik hakkas järjest agressiivsemalt laiendama oma valdusi Aasias. 1931. aastal hõivas Jaapani Kwantungi armee Mandžuuria ning järgmisel aastal loodi sinna Jaapani kontrollitav Mandžukuo nukuriik.

1937. aastal puhkes täiemahuline Teine Hiina-Jaapani sõda. Jaapani väed vallutasid suuri alasid Hiinas ning panid okupeeritud territooriumidel toime ulatuslikke sõjakuritegusid. Neist tuntuim oli 1937.–1938. aastal toimunud Nanjingi veresaun, mille käigus tapeti suurel hulgal Hiina sõjavange ja tsiviilelanikke.

Hirohito roll nende sündmuste juures on üks tema valitsusaja vastuolulisemaid küsimusi. Sõjajärgsetel aastakümnetel kujutati keisrit sageli peamiselt sõjaväelise juhtkonna otsuseid kinnitava põhiseadusliku monarhina. Hilisemad uurimused on aga toonud esile, et keiser sai sõjategevuse kohta regulaarselt informatsiooni, osales kõrgetasemelistes nõupidamistes ning kiitis heaks mitmeid olulisi sõjalisi otsuseid.

Jaapan astub Teise maailmasõtta

1940. aastal sõlmis Jaapan Saksamaa ja Itaaliaga Kolmikpakti, millega kolm riiki tugevdasid omavahelist poliitilist ja sõjalist koostööd. Samal ajal jätkas Jaapan oma mõju laiendamist Kagu-Aasias.

Suhted Ameerika Ühendriikidega halvenesid kiiresti. USA kehtestas Jaapanile majanduslikke sanktsioone ning piiras muu hulgas nafta tarnimist. Jaapani juhtkond pidas läbirääkimisi Washingtoniga, kuid valmistus samal ajal sõjaks.

1941. aasta sügisel toimunud keiserlikel nõupidamistel arutati sõja alustamist lääneriikide vastu. Hirohito väljendas küsimusi ja kahtlusi sõja väljavaadete suhtes, kuid ei takistanud lõpuks valitsuse ja sõjaväe otsust alustada sõjategevust.

7. detsembril 1941 ründasid Jaapani lennukid Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi Hawaiil. Samal ajal alustas Jaapan ulatuslikke rünnakuid Ameerika, Briti ja Hollandi valduste vastu Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas. Ameerika Ühendriigid astusid seejärel Teise maailmasõtta.

Sõja käigu pöördumine

Jaapan saavutas sõja esimestel kuudel suuri võite ning vallutas ulatuslikke territooriume Kagu-Aasias ja Vaiksel ookeanil. 1942. aasta juunis toimunud Midway lahingust alates hakkas strateegiline initsiatiiv aga järk-järgult minema Ameerika Ühendriikide kätte.

Järgnevate aastate jooksul liikusid Ameerika väed saarelt saarele Jaapani kodusaarte suunas. 1944. ja 1945. aastaks oli Jaapani sõjaline olukord muutunud äärmiselt raskeks. USA õhujõud pommitasid ulatuslikult Jaapani linnu ning riigi mere- ja õhujõud olid kandnud suuri kaotusi.

Jaapani kapituleerumine

6. augustil 1945 heitis Ameerika Ühendriikide pommitaja aatompommi Hiroshimale ning 9. augustil Nagasakile. Samal ajal astus Nõukogude Liit Jaapani vastu sõtta ja alustas ulatuslikku pealetungi Mandžuurias.

Jaapani juhtkond oli kapituleerumise küsimuses lõhenenud. Hirohito sekkus otsustavalt arutelusse ja toetas Potsdami deklaratsiooni tingimuste vastuvõtmist, mis tähendas sisuliselt Jaapani kapituleerumist.

15. augustil 1945 kuulsid jaapanlased esimest korda raadiost oma keisri häält. Hirohito teatas salvestatud kõnes, et Jaapan nõustub liitlaste tingimustega. Jaapani ametlik kapituleerumisakt allkirjastati 2. septembril 1945 Ameerika lahingulaeva USS Missouri pardal Tokyo lahes.

Hirohito pärast sõda

Erinevalt paljudest Jaapani poliitilistest ja sõjalistest juhtidest ei antud Hirohitot pärast sõda kohtu alla. Ameerika okupatsioonivõimud eesotsas kindral Douglas MacArthuriga otsustasid keisri troonile jätta, nähes monarhias vahendit Jaapani ühiskonna stabiliseerimiseks ja okupatsioonireformide läbiviimiseks.

1946. aasta alguses avaldatud keiserlikus deklaratsioonis distantseeruti arusaamast keisrist kui jumalikust olendist. 1947. aastal jõustunud Jaapani uue põhiseadusega kaotas keiser varasema poliitilise ja sõjalise võimu ning temast sai riigi ja rahva ühtsuse sümbol.

Hirohito jäi troonile veel enam kui neljaks aastakümneks ning oli tunnistajaks Jaapani sõjajärgsele ülesehitamisele ja kiirele majanduskasvule. Ta suri 7. jaanuaril 1989 Tokyos 87-aastasena. Tema surmaga lõppes enam kui 62 aastat kestnud Shōwa ajastu.