Adolf Hitler

Adolf Hitler oli Austrias sündinud Saksamaa poliitik ja diktaator, Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht ning Natsi-Saksamaa valitseja. 1933. aastal sai temast Saksamaa riigikantsler ja pärast president Paul von Hindenburgi surma 1934. aastal koondas ta riigipea ja valitsusjuhi võimu enda kätte, kasutades tiitlit Führer und Reichskanzler. Hitleri agressiivne välispoliitika viis Teise maailmasõja puhkemiseni Euroopas ning tema juhitud režiim vastutas holokausti ja miljonite teiste inimeste tagakiusamise ning tapmise eest.

Noorus ja Esimene maailmasõda

Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 Austria-Ungari keisririigis Braunau am Innis. Tema vanemad olid Alois Hitler ja Klara Hitler. Pärast kooli poolelijätmist soovis Hitler saada kunstnikuks, kuid teda ei võetud Viini kunstiakadeemiasse. Ta elas mitu aastat Viinis ning kolis 1913. aastal Münchenisse.

Esimese maailmasõja puhkedes astus Hitler Baieri armeesse ja teenis läänerindel. Ta sai sõjas haavata ning teda autasustati muu hulgas Raudristiga. Saksamaa kaotus 1918. aastal ja sellele järgnenud poliitilised vapustused mõjutasid tugevalt tema maailmavaadet.

NSDAP ja võimuletulek

Pärast sõda jäi Hitler mõneks ajaks sõjaväkke ning sattus selle kaudu kokku väikese Saksa Töölisparteiga, millega ta 1919. aastal liitus. Parteist kujunes peagi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ehk NSDAP ning 1921. aastal sai Hitlerist selle juht.

1923. aasta novembris üritasid Hitler ja tema toetajad Münchenis võimu haarata. Niinimetatud õllekeldriputš ebaõnnestus ning Hitler mõisteti vanglasse. Vangistuse ajal kirjutas ta suure osa oma teosest Mein Kampf, milles esitas oma poliitilisi ja rassistlikke vaateid, sealhulgas äärmuslikku antisemitismi ning ideed Saksamaa territoriaalsest laienemisest.

Pärast vanglast vabanemist keskendus Hitler võimu saavutamisele seaduslike poliitiliste vahendite kaudu. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis, suur tööpuudus ja Saksamaa poliitiline ebastabiilsus suurendasid natsipartei toetust.

30. jaanuaril 1933 nimetas president Paul von Hindenburg Hitleri Saksamaa riigikantsleriks. Järgnevate kuude jooksul hävitasid natsid demokraatliku riigikorra, kõrvaldasid poliitilised vastased ning muutsid Saksamaa üheparteidiktatuuriks.

Natsi-Saksamaa diktaator

Pärast Hindenburgi surma 2. augustil 1934 ühendas Hitler presidendi ja kantsleri võimu ning temast sai Saksamaa absoluutne diktaator. Relvajõud pidid edaspidi vanduma truudust isiklikult Hitlerile.

Natsirežiim allutas ühiskonna ulatuslikule kontrollile. Poliitilised vastased vangistati või tapeti, sõltumatu ajakirjandus ja parteid keelustati ning propaganda muutus riigi üheks tähtsamaks võimuinstrumentidest. Gestapo, SS ja koonduslaagrite süsteem olid olulised vahendid tegelike ja oletatavate vastaste terroriseerimisel.

Režiimi ideoloogia keskmes oli rassism ja antisemitism. 1935. aasta Nürnbergi seadustega võeti Saksamaa juutidelt suur osa kodanikuõigustest. Järgnevatel aastatel muutus tagakiusamine järjest vägivaldsemaks ning 1938. aasta novembris toimunud Kristalliöö pogromm tähistas juudivastase terrori järsku eskaleerumist.

Tee Teise maailmasõjani

Hitleri välispoliitika eesmärkide hulka kuulus Versailles' rahulepinguga kehtestatud piirangute kõrvaldamine, Saksamaa sõjalise jõu taastamine ja territooriumi laiendamine. 1936. aastal viis Saksamaa väed demilitariseeritud Reinimaale ning alustas üha avalikumalt Versailles' süsteemi lammutamist.

1938. aasta märtsis liideti Austria Saksamaaga. Sama aasta septembris sõlmitud Müncheni kokkuleppe tulemusena sai Saksamaa Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa. 1939. aasta märtsis okupeerisid Saksa väed ka ülejäänud Tšehhi alad.

23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit Molotovi-Ribbentropi pakti. Mittekallaletungilepingu salajases lisaprotokollis jagasid kaks diktatuuri Ida-Euroopa oma mõjusfäärideks.

1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja ning Euroopas algas Teine maailmasõda.

Teine maailmasõda

Sõja esimestel aastatel saavutas Saksamaa rea kiireid võite. Poola purustamisele järgnesid 1940. aastal Taani ja Norra vallutamine ning pealetung Lääne-Euroopas. Holland, Belgia ja Prantsusmaa said lüüa ning suurem osa Mandri-Euroopast langes Saksamaa võimu või mõju alla.

Suurbritanniat ei õnnestunud aga sõjast välja lüüa. 1940. aasta suvel ja sügisel toimunud õhulahingus Suurbritannia pärast ei suutnud Luftwaffe saavutada vajalikku õhuülekaalu ning kavandatud invasioon jäeti ära.

22. juunil 1941 alustas Hitler operatsiooni Barbarossa ja tungis kallale Nõukogude Liidule. Tegemist oli hävitussõjaga, mille eesmärgid olid lahutamatult seotud natside rassilise ideoloogia, territooriumide vallutamise ja kohaliku elanikkonna ulatusliku hävitamisega.

Pärast Jaapani rünnakut Pearl Harborile kuulutas Hitler 11. detsembril 1941 Ameerika Ühendriikidele sõja. Saksamaa seisis nüüd vastamisi Nõukogude Liidu, Briti impeeriumi ja Ameerika Ühendriikide tohutute inim- ja majandusressurssidega.

Holokaust ja natsirežiimi massikuriteod

Hitleri diktatuuri ajal arenes juutide tagakiusamine süstemaatiliseks massimõrvaks. Saksamaa vallutatud aladel koondati juute getodesse, Einsatzgruppe'd viisid Ida-Euroopas läbi massitulistamisi ning rajati hävituslaagrid, mille eesmärk oli inimeste tööstuslik tapmine.

Holokaustis mõrvati umbes kuus miljonit Euroopa juuti. Natsirežiim kiusas taga ja tappis ka miljoneid teisi inimesi, sealhulgas romasid, Nõukogude sõjavange, puudega inimesi, poliitilisi vastaseid ja teisi režiimi poolt vaenlasteks või ebasoovitavateks kuulutatud rühmi.

Hitler oli natsiriigi kõrgeim juht ning tema ideoloogia, poliitika ja otsused lõid aluse genotsiidile ja teistele režiimi massikuritegudele.

Saksamaa kaotus ja Hitleri surm

1942. aasta lõpust ja 1943. aasta algusest hakkas sõja käik Saksamaa jaoks pöörduma. Stalingradi lahing lõppes Saksa 6. armee katastroofilise kaotusega ning Nõukogude väed hakkasid idarindel järjest rohkem territooriumi tagasi vallutama. Samal ajal suurenes lääneliitlaste surve Saksamaale.

6. juunil 1944 maabusid lääneliitlased Normandias ja avasid Lääne-Euroopas uue suure rinde. Sama aasta lõpuks olid liitlased jõudnud Saksamaa piiridele, samal ajal kui Punaarmee lähenes idast.

1945. aasta kevadel varises Natsi-Saksamaa sõjaline olukord täielikult kokku. Hitler jäi Berliini Riigikantselei alla rajatud punkrisse, samal ajal kui Punaarmee linna sisse piiras.

30. aprillil 1945 sooritas Adolf Hitler Berliinis enesetapu. Vahetult enne surma abiellus ta oma kauaaegse kaaslase Eva Brauniga, kes suri koos temaga. Hitleri korraldusel nende surnukehad põletati.

Saksamaa relvajõud kapituleerusid tingimusteta 1945. aasta mais. Hitleri kaksteist aastat kestnud diktatuur jättis endast maha laastatud Euroopa, kümneid miljoneid sõjaohvreid ning holokausti ja teiste Natsi-Saksamaa massikuritegude pärandi.