Vjačeslav Molotov

Vjačeslav Molotov oli Nõukogude Liidu poliitik ja riigitegelane ning üks Jossif Stalini lähemaid kaastöölisi. Ta kuulus aastakümneid Nõukogude Liidu kõrgeimasse juhtkonda ning mängis olulist rolli nii Stalini sisepoliitikas kui ka Nõukogude Liidu välispoliitikas enne Teist maailmasõda ja selle ajal.

Molotov liitus bolševikega juba 1906. aastal ning tõusis pärast Vene revolutsiooni järk-järgult kommunistliku partei juhtkonda. Stalini võimu tugevnemise ajal sai temast üks tema lojaalsemaid toetajaid. Aastatel 1930–1941 oli Molotov NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees ehk sisuliselt Nõukogude Liidu valitsusjuht.

Stalini poliitika ja Ukraina näljahäda

1930. aastate alguses osales Molotov aktiivselt Stalini põllumajanduse kollektiviseerimise poliitika elluviimises. Ta saadeti muu hulgas Ukrainasse ja teistesse olulistesse viljakasvatuspiirkondadesse kontrollima riiklike viljanormide täitmist ning vilja sundkorras kokku kogumist.

Äärmuslikud viljarekvisitsioonid, sundkollektiviseerimine ja Nõukogude võimude repressiivsed meetmed olid olulised tegurid 1932.–1933. aasta katastroofilises näljahädas. Ukrainas tuntakse seda holodomori nime all. Ukrainas hukkus nälja tagajärjel hinnanguliselt mitu miljonit inimest. Molotovit peetakse üheks kõrgeks Nõukogude juhiks, kes vastutas Stalini poliitika elluviimise eest näljahäda ajal.

Molotovi-Ribbentropi pakt

3. mail 1939 sai Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissariks ehk välisministriks. Tema ametisse nimetamine toimus ajal, mil Euroopas kasvas kiiresti uue suure sõja puhkemise oht.

23. augustil 1939 kirjutasid Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla Molotovi-Ribbentropi paktile. Ametlikult oli tegemist Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungilepinguga, kuid sellele lisandus salajane lisaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa kahe suurriigi mõjusfäärideks.

Nõukogude Liidu mõjusfääri jäid muu hulgas Eesti, Läti ja Soome ning hilisemate kokkulepetega ka Leedu. Samuti määrati kindlaks Saksamaa ja Nõukogude Liidu huvisfääride piir Poolas. Pakt lõi Saksamaale soodsad tingimused Poola ründamiseks, kartmata esialgu sõda Nõukogude Liiduga.

Teine maailmasõda

1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse ning 17. septembril sisenes Poola idaossa Punaarmee. Poola territoorium jagati seejärel Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel.

Molotov oli välisministrina otseselt seotud ka Nõukogude Liidu survega Balti riikidele. 1939. aasta sügisel sunniti Eesti, Läti ja Leedu sõlmima Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise lepingud, mis võimaldasid Punaarmee üksuste paigutamist nende territooriumile. 1940. aasta suvel okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Balti riigid.

Pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule 22. juunil 1941 muutus Molotovi roll kardinaalselt. Just tema teatas samal päeval raadiokõnes Nõukogude rahvale Saksamaa rünnakust. Sõja ajal oli ta üks Stalini tähtsamaid diplomaate ning osales läbirääkimistel Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikidega, aidates kujundada Saksamaa-vastast liitlasriikide koostööd.

Molotov jäi Nõukogude Liidu välisministriks kuni 1949. aastani ning oli samas ametis uuesti aastatel 1953–1956. Pärast Stalini surma sattus ta järk-järgult vastuollu Nikita Hruštšovi poliitikaga ja kaotas oma positsiooni Nõukogude juhtkonnas. Molotov suri 8. novembril 1986 Moskvas 96-aastasena.