Messerschmitt Bf 109

Messerschmitt Bf 109 oli Saksa üheistmeline hävituslennuk, mis kujunes üheks Teise maailmasõja ikoonilisemaks õhusõidukiks. Selle projekteeris Willy Messerschmitt koos oma meeskonnaga 1930. aastate keskpaigas ning see lendas esmakordselt 1935. aastal. Bf 109 oli tolle aja kohta äärmiselt modernne masin – metallkonstruktsiooniga kere, sisse tõmmatavad telikud ja suletud kabiin eristasid seda paljudest varasematest hävitajatest, mis kasutasid veel kangaga kaetud tiibu või avatud kokpitti.

Lennukit toodeti erinevates versioonides alates varajastest B- ja C-seeriatest kuni sõja lõpuaastate G- ja K-seeriani. Bf 109 oli Saksa Luftwaffe peamine hävituslennuk kogu sõja vältel ning seda kasutati nii õhuülemvõimu saavutamiseks, pommitajate saatel kui ka ründemissioonidel maa sihtmärkide vastu. Sõja jooksul täiendati lennukit pidevalt, lisades võimsamaid mootoreid, tugevamat relvastust ja paremat soomust.

Pilootide seas hinnati Bf 109 head manööverdusvõimet ja kiirust, kuid samas oli see keeruline maandumisel kitsaste telikute tõttu, mis muutsid maandumisrajalt kõrvale kaldumise ohtlikuks. Sellest hoolimata saavutasid paljud Luftwaffe ässad oma muljetavaldavad võidud just Bf 109 pardal. Näiteks Erich Hartmann, maailma edukaim hävituslendur, kogus enam kui 350 võitu, lennates peamiselt sellel lennukil.

Bf 109 tootmist jätkati koguni pärast sõda – näiteks Hispaanias, kus seda valmistati kohaliku nime all Hispano HA-1112. Kokku ehitati üle 33 000 lennuki, mis teeb Bf 109-st ühe enim toodetud hävitaja lennunduse ajaloos. See jääb tänaseni sümboliks nii Saksa õhuväe võimsusele kui ka Teise maailmasõja lennundustehnika kiirele arengule.

Tunnuspilt: Bundesarchiv, Bild 101I-662-6659-37 / Hebenstreit / CC-BY-SA 3.0