Bismarck

Bismarck oli Natsi-Saksamaa Kriegsmarine'i lahingulaev ning üks suurimaid ja võimsamaid Euroopas ehitatud sõjalaevu Teise maailmasõja ajal. Laev sai nime Saksamaa esimese riigikantsleri Otto von Bismarcki järgi. Selle lühike sõjaline karjäär kulmineerus 1941. aasta mais toimunud operatsiooniga Atlandil, mille käigus uputas Bismarck Briti lahinguristleja HMS Hood, kuid hävitati mõni päev hiljem Briti laevastiku poolt.

Ehitus ja relvastus

Bismarcki ehitamist alustati 1936. aastal Hamburgis Blohm & Vossi laevatehases. Laev lasti vette 14. veebruaril 1939 ning võeti Kriegsmarine'i teenistusse 24. augustil 1940. Selle sõsarlaev oli Tirpitz.

Lahingulaeva pikkus oli ligikaudu 251 meetrit ning täislastis veeväljasurve ületas 50 000 tonni. Pearelvastuse moodustasid kaheksa 380 mm suurtükki neljas kaksiktornis. Lisaks kandis laev arvukalt väiksema kaliibriga suurtükke ja õhutõrjerelvi.

Bismarck oli tugevalt soomustatud ja suutis arendada kiirust üle 30 sõlme. Saksamaa kavatses kasutada suuri sõjalaevu eelkõige Atlandil Suurbritannia kaubalaevanduse ja varustusliinide ründamiseks.

Operatsioon Rheinübung

1941. aasta mais saadeti Bismarck koos raskeristlejaga Prinz Eugen Atlandile operatsioonile Rheinübung. Operatsiooni eesmärk oli pääseda Atlandi ookeanile ja rünnata liitlaste kaubalaevade konvoisid.

Britid avastasid Saksa laevad ning saatsid nende peatamiseks mitu sõjalaeva. 24. mail 1941 kohtusid vastased Gröönimaa ja Islandi vahelises Taani väinas.

HMS Hoodi uputamine

Taani väina lahingus astusid Bismarcki ja Prinz Eugeni vastu Briti lahinguristleja HMS Hood ning uus lahingulaev HMS Prince of Wales.

Lahingu ajal tabas Bismarcki mürsk Hoodi, mille järel toimus Briti laeva laskemoonakeldrites tohutu plahvatus. HMS Hood murdus ja uppus mõne minuti jooksul. Pardal olnud 1418 mehest pääses vaid kolm.

Prince of Wales sai samuti tabamusi ja katkestas lahingu. Bismarck oli aga saanud kahjustusi, sealhulgas kütusekaotuse, mistõttu otsustas laeva komandör Ernst Lindemann koos laevastikuülema admiral Günther Lütjensiga suunduda okupeeritud Prantsusmaa sadamasse remonti.

Bismarcki jaht

Hoodi hävimine põhjustas Suurbritannias šoki ning Briti kuninglik merevägi koondas Bismarcki leidmiseks ja hävitamiseks suure hulga sõjalaevu ning lennukeid.

26. mail 1941 õnnestus lennukikandjalt HMS Ark Royal startinud Fairey Swordfish torpeedolennukitel Bismarcki tabada. Üks torpeedo kahjustas laeva rooliseadmeid ning rool jäi asendisse, mis muutis laeva tõhusa juhtimise praktiliselt võimatuks.

Bismarck ei suutnud enam Prantsusmaa poole põgeneda ning Briti laevastik jõudis talle järgmisel hommikul järele.

Bismarcki viimane lahing

27. mai 1941 hommikul alustasid Briti lahingulaevad HMS Rodney ja HMS King George V Bismarcki tulistamist. Lahinguga ühinesid ka ristlejad HMS Norfolk ja HMS Dorsetshire.

Briti laevad saavutasid kiiresti ülekaalu. Bismarcki suurtükitornid ja juhtimissüsteemid muudeti järk-järgult võitlusvõimetuks ning laev sai väga suure hulga tabamusi.

Ristleja HMS Dorsetshire tulistas lõpuks vigastatud laeva pihta torpeedod. Samal ajal avas Bismarcki meeskond laeva uputamise kiirendamiseks mereventiile ja kasutas lõhkelaenguid. Bismarck vajus Atlandi ookeani põhja 27. mai 1941 hommikul.

Laeva enam kui 2200-liikmelisest meeskonnast päästeti vaid veidi üle saja inimese. Bismarcki esimene sõjaline operatsioon jäi ühtlasi tema viimaseks.

Bismarcki vrakk

Bismarcki vrakk leiti 1989. aastal Atlandi ookeani põhjast ligikaudu 4800 meetri sügavuselt. Ekspeditsiooni juhtis ookeaniuurija Robert Ballard, kes oli mõni aasta varem leidnud ka RMS Titanicu vraki.

Bismarckist on saanud üks Teise maailmasõja tuntumaid sõjalaevu. Selle kuulsus põhineb eelkõige HMS Hoodi hävitamisel, sellele järgnenud ulatuslikul merejahil ning dramaatilisel viimasel lahingul Atlandil.