Scharnhorst

Scharnhorst oli Natsi-Saksamaa Kriegsmarine'i üks tähtsamaid suuri sõjalaevu. Koos sõsarlaeva Gneisenauga osales see Norra vallutamises, ründas Atlandil liitlaste kaubalaevandust ning tegutses hiljem Norrast lähtudes liitlaste Arktika konvoide vastu. Scharnhorst uputati 26. detsembril 1943 Põhjakapi lahingus.

Ehitus ja relvastus

Scharnhorsti ehitamist alustati 1935. aastal Wilhelmshavenis. Laev lasti vette 3. oktoobril 1936 ning võeti teenistusse 7. jaanuaril 1939.

Scharnhorst ja Gneisenau olid oma aja kiireimate suurte sõjalaevade hulgas. Nende peamiseks puuduseks oli suhteliselt väike 280 mm peakahurite kaliiber võrreldes Briti uuemate lahingulaevadega.

Norra sõjakäik

1940. aasta aprillis osales Scharnhorst koos Gneisenauga Norra vallutamise operatsioonis. 8. juunil kohtasid kaks Saksa laeva Briti lennukikandjat HMS Glorious ja seda saatnud hävitajaid HMS Acasta ning HMS Ardent.

Saksa lahingulaevad avasid tule ja uputasid kõik kolm Briti laeva. Lahingu käigus tabas Acasta torpeedo Scharnhorsti ning tekitas sellele tõsiseid kahjustusi.

Atlandi ookean

1941. aasta alguses suundusid Scharnhorst ja Gneisenau Atlandile operatsioonile Berlin. Kahe laeva eesmärk oli rünnata liitlaste kaubalaevandust ja sundida britte kasutama konvoide kaitsmiseks suuri sõjalaevu.

Operatsioon kujunes edukaks ning Saksa laevad uputasid või hõivasid kokku 22 kaubalaeva. Märtsis jõudsid Scharnhorst ja Gneisenau Prantsusmaal Bresti sadamasse.

Läbimurre La Manche'i kaudu

1942. aasta veebruaris korraldas Kriegsmarine operatsiooni Cerberus. Scharnhorst, Gneisenau ja Prinz Eugen lahkusid Brestist ning sõitsid läbi La Manche'i väina Saksamaa suunas.

Operatsioon üllatas britte ning kõik kolm suurt Saksa laeva jõudsid Saksamaa vetesse, kuigi Scharnhorst sai meremiinidest kahjustada.

Põhjakapi lahing

1943. aastal paigutati Scharnhorst Norrasse, kust see ohustas Nõukogude Liitu suunduvaid liitlaste Arktika konvoisid.

26. detsembril 1943 väljus Scharnhorst kontradmiral Erich Bey juhtimisel ründama konvoisid JW 55B ja RA 55A. Britid olid Saksa operatsioonist teadlikud ning valmistasid ette lõksu.

Briti ristlejad sattusid Scharnhorstiga esmalt tulevahetusse ja üks mürskudest kahjustas Saksa laeva radarit. Hiljem jõudis lahingusse Briti lahingulaev HMS Duke of York koos teiste sõjalaevadega.

Duke of Yorki raskesuurtükid tabasid Scharnhorsti korduvalt ning Saksa laeva kiirus langes. Briti hävitajad ja ristlejad korraldasid seejärel torpeedorünnakuid.

Scharnhorst uppus 26. detsembri õhtul Barentsi meres. Pardal olnud ligikaudu 1968 mehest päästeti vaid 36.

Põhjakapi lahing tähendas ühe Kriegsmarine'i viimase aktiivse suure lahingulaeva hävimist ning vähendas oluliselt Saksa pinnalaevastiku ohtu Arktika konvoidele.