Tirpitz

Tirpitz oli Natsi-Saksamaa Kriegsmarine'i Bismarck-klassi lahingulaev ja Bismarcki sõsarlaev. Tegemist oli suurima Saksamaa jaoks ehitatud lahingulaevaga. Suurema osa oma sõjalisest karjäärist paiknes Tirpitz Norra fjordides, kust see kujutas endast pidevat ohtu liitlaste Arktika konvoidele. Kuigi Tirpitz osales vähestes otsestes merelahingutes, sundis juba selle olemasolu Suurbritanniat hoidma piirkonnas märkimisväärseid merejõude.

Ehitus ja relvastus

Tirpitzi ehitamist alustati 2. novembril 1936 Wilhelmshavenis. Laev lasti vette 1. aprillil 1939 ning võeti Kriegsmarine'i teenistusse 25. veebruaril 1941.

Tirpitz oli Bismarckiga väga sarnane, kuid sõja jooksul tehtud täienduste tõttu kasvas selle veeväljasurve ning laeva õhutõrjerelvastust tugevdati.

Tirpitz Norras

Pärast Bismarcki kaotust 1941. aasta mais muutus Saksamaa suurte pinnalaevade kasutamine ettevaatlikumaks. 1942. aasta alguses saadeti Tirpitz Norrasse.

Sealt kujutas laev endast tõsist ohtu Suurbritanniast Nõukogude Liitu suunduvatele Arktika konvoidele. Britid pidid Tirpitzi võimaliku väljumise tõttu hoidma konvoide läheduses lahingulaevu, lennukikandjaid ja teisi suuri sõjalaevu.

Tirpitz mõjutas eriti dramaatiliselt konvoi PQ 17 saatust 1942. aasta suvel. Kartuses, et Saksa lahingulaev suundub konvoid ründama, anti Briti saatelaevadele käsk hajuda. Tirpitz konvoid lõpuks ei rünnanud, kuid Saksa allveelaevad ja lennukid uputasid suure hulga kaitseta jäänud kaubalaevu.

Rünnak Teravmägedele

1943. aasta septembris osales Tirpitz koos Scharnhorstiga operatsioonis Zitronella, mille käigus rünnati liitlaste positsioone Teravmägedel.

See jäi Tirpitzi üheks vähestest kordadest, mil laev kasutas oma 380 mm peakahureid vaenlase sihtmärkide vastu.

Briti erioperatsioon

Suurbritannia üritas Tirpitzi korduvalt hävitada. 1943. aasta septembris õnnestus brittidel operatsiooni Source käigus tungida väikeste X-klassi allveelaevadega Tirpitzi ankrupaika.

Laeva alla paigutatud lõhkelaengute plahvatused põhjustasid ulatuslikke kahjustusi. Tirpitz ei uppunud, kuid jäi mitmeks kuuks tegevusest kõrvale.

Õhurünnakud

1944. aastal korraldasid Briti lennukikandjate lennukid Tirpitzi vastu mitu rünnakut. Aprillis toimunud operatsioon Tungsten tekitas laevale märkimisväärseid kahjustusi ja põhjustas suuri kaotusi meeskonna seas.

Hiljem võtsid Tirpitzi hävitamise enda peale kuninglike õhujõudude raskepommitajad. Laeva vastu kasutati 5400 kilogrammi kaaluvaid Tallboy pomme, mis olid mõeldud tugevalt kaitstud sihtmärkide purustamiseks.

Tirpitzi uputamine

12. novembril 1944 ründasid Briti Lancaster pommitajad Tromsø lähedal ankrus olnud Tirpitzi. Laev sai mitu rasket tabamust ning üks Tallboy põhjustas laskemoonalao plahvatuse.

Tirpitz kaldus kiiresti küljele ja läks kummuli. Laeva sisse jäi lõksu suur hulk meeskonnaliikmeid ning hukkus ligikaudu 900–1200 meest.

Tirpitzi hävitamisega kadus liitlaste jaoks üks viimaseid suuri Kriegsmarine'i pinnalaevastiku ohte. Paradoksaalselt saavutas laev suure osa oma sõjalisest mõjust ilma suurtes merelahingutes osalemata – juba Tirpitzi võimalik väljumine sundis britte kasutama selle vastu märkimisväärseid ressursse.

Pärast sõda

Pärast sõda jäi ümberpööratud Tirpitzi vrakk Norra rannikule. Aastatel 1948–1957 lõigati suurem osa laevast vanarauaks.

Tirpitz on koos Bismarckiga jäänud üheks tuntumaks Natsi-Saksamaa sõjalaevaks ning näiteks sellest, kuidas ühe suure sõjalaeva olemasolu võis mõjutada vastase strateegiat isegi siis, kui laev ise suhteliselt harva lahingusse astus.