Normandia dessandi algus

Täna, 6. juunil, 1944. aastal algas Lääneliitlaste poolt Normandia dessant. D-Day nime all tuntud rünnaku käigus paisati Põhja-Prantsusmaa rannikule umbes 156 000 meheline vägi õhu- ja meredessanti kasutades.

See massiivne sõjaline operatsioon, mille koodnimeks oli Operatsioon Overlord, kujutas endast pöördepunkti Teise maailmasõja läänerindel. D-Day ehk dessantipäev oli hoolikalt planeeritud ja ette valmistatud, hõlmates tuhandeid laevu, lennukeid ja sõdureid erinevatest liitlasriikidest – sealhulgas Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Kanadast, Poolast, Prantsusmaalt ja teistest. Rünnak algas varahommikul, kui langevarjurid heideti Saksamaa tagalasse, et häirida sideliine ja kindlustada võtmetähtsusega sillapead. Samal ajal alustati rannikul meredessanti, mille käigus liitlased randusid viiel rannikulõigul: Utah, Omaha, Gold, Juno ja Sword.

Kõige raskemad kaotused tabasid Ameerika vägesid Omaha rannal, kus tugevalt kindlustatud Saksa positsioonid ja tihe kuulipildujatuli põhjustasid tuhandeid hukkunuid ja haavatuid. Vaatamata ränkadele kaotustele suutsid liitlasväed end siiski maale kinnistada ja esimestel päevadel edasi liikuda sisemaale. Sakslased, keda juhtis feldmarssal Erwin Rommel, olid küll oodanud rünnakut, kuid liitlaste eksituskampaania (sh valeinfo operatsioon Fortitude) veenis neid, et peamine rünnak tuleb Calais’s, mitte Normandias.

Normandia dessant tähistas algust Saksamaa kontrolli all oleva Lääne-Euroopa vabastamisele. Järgnevatel nädalatel saabusid rannikule veel kümned tuhanded liitlasväelased, rajati sadamataristut ja alustati edasitungi Prantsusmaa sisemaale. Vaatamata ägedale vastupanule ja Normandia hekkidest moodustunud keerukale maastikule õnnestus liitlastel lõpuks augustis vallutada Pariis. D-Day jääb ajalukku mitte ainult kui suurim meredessantoperatsioon, vaid ka kui inimkonna võitluse sümbol vabaduse ja totalitarismi vastu.