Ettevõtte ruumid ja igapäevane rahavoog: mida enne investeeringut hinnata

Uued ruumid võivad olla ettevõtte jaoks suur samm edasi. Rohkem töökohti, parem asukoht, suurem ladu või klientidele sobivam teeninduspind võib tähendada rohkem müüki ja lihtsamat igapäevatööd. Samal ajal on ruumidega seotud kulud ühed neist väljaminekutest, mis jäävad ettevõtet saatma kuust kuusse.

Seetõttu ei tasu enne lepingu sõlmimist vaadata ainult ruutmeetrihinda või laenumakset. Küsimus on ka selles, kuidas uus pind sobib ettevõtte rahavooga praegu ja aasta pärast.

Mis ruum tegelikult maksma läheb?

Kontori, töökoja või kaupluse puhul on üüri- või ostuhind alles algus. Lisanduvad elekter, küte, vesi, koristus, kindlustus, hooldus ja vahel ka parkimine. Kui pind vajab enne kasutuselevõttu remonti, tuleb see samuti eelarvesse panna.

Näiteks võib 1200-eurone kuumakse tunduda täiesti jõukohane. Kui juurde tulevad 300 eurot kommunaalidele, 150 eurot hooldusele ja muud püsikulud, on tegelik lisakulu juba märksa suurem. Aastas tähendab see tuhandeid eurosid, mida ettevõtte senises eelarves võib-olla ei olnud.

Veel üks kulu on sisustus. Uude kontorisse on vaja laudu, toole, valgusteid ja tehnikat. Töökojas võivad vajalikuks osutuda hoopis uued seadmed või ventilatsioonisüsteem.

Kas osta või rentida?

Kõigil ettevõtetel ei ole mõistlik äripinda kohe välja osta. Rent annab rohkem paindlikkust, eriti juhul, kui ettevõtte töötajate arv või vajadused võivad lähiaastatel muutuda.

Ostmine võib seevastu sobida ettevõttele, kes teab, et vajab sama pinda pikaajaliselt ning kelle rahavoog võimaldab suurema kohustusega arvestada. Kui mängu tuleb ärikinnisvara rahastus, tuleks lisaks igakuisele maksele läbi arvutada ka sissemakse, intressikulu, tagatised ja muud tehinguga seotud väljaminekud.

Näiteks 200 000 euro suurune äripind ei tähenda ettevõtte jaoks ainult 200 000 euro suurust investeeringut. Omaosaluse jaoks vajalik raha võib olla samal ajal summa, mida oleks vaja uute töötajate palkamiseks, seadmete ostmiseks või turundusse panustamiseks.

Raha peaks jääma ka igapäevakuludeks

Suur investeering võib muuta ettevõtte vara väärtuslikumaks, kuid kontol olev raha väheneb kohe. Just siin võib tekkida olukord, kus ettevõte on paberil edukas, kuid igapäevaste arvete tasumine muutub keeruliseks.

Oletame, et ettevõte kulutab ruumide ostmiseks ja sisustamiseks 80 000 eurot. Samal ajal tuleb tasuda palgad, maksud, tarnijate arved ja muud jooksvad kulud. Kui suurem osa vabast rahast läheb kinnisvarasse, võib käibeks vajalikku raha ajutiselt väheks jääda.

Sellistes olukordades vaadatakse mõnikord eraldi ka käibevahendite rahastus võimalusi. Selle mõte on hoida igapäevase tegevuse jaoks vajalik raha olemas siis, kui suurem investeering on juba tehtud, kuid müügitulu laekub ettevõttesse hiljem.

Ära ehita plaani ainult parima kuu peale

Ruumide suurendamine tundub eriti hea mõte siis, kui ettevõttel läheb parajasti hästi. Probleem võib tekkida paar kuud hiljem, kui müük langeb või mõni suurem klient lahkub.

Seetõttu võiks enne investeeringut vaadata vähemalt viimase 12 kuu rahavoogu. Millised olid kõige nõrgemad kuud? Kui palju raha jäi pärast kõigi arvete tasumist alles? Kui suur oleks uus püsikulu juhul, kui müük mõneks ajaks väheneks?

Näiteks hooajalise ettevõtte puhul ei ole mõistlik võtta uut pinda ainult suvise müügi põhjal. Kui jaanuaris ja veebruaris on käive poole väiksem, tuleb ka nende kuude kulud ära maksta.

Millal on ruumidesse investeerimine mõistlik?

Üht kindlat vastust ei ole. Väikese teenindusettevõtte jaoks võib parem asukoht tuua kliente juurde, tootmisettevõttele võib suurem töökoda tähendada rohkem tellimusi ja veebipoele võib suurem ladu vähendada igapäevast segadust.

Enne otsust võiks siiski küsida kolm lihtsat küsimust. Kui palju uus pind kuus maksma hakkab? Kui palju raha jääb pärast investeeringut ettevõtte kontole? Ja kas ettevõte saaks uue kohustusega hakkama ka siis, kui järgmised kuud ei lähe prognoosi järgi?

Kui vastused on läbi arvutatud, on lihtsam eristada päriselt vajalikku investeeringut lihtsalt ahvatlevast võimalusest. Hea äripind ei pea olema kõige suurem ega kõige uhkem. See peab sobima ettevõtte töö, rahavoo ja järgmiste aastate plaanidega.