Uudised leht 10.6666666667
- Teine maailmasõda
- Uudised
- Uudised leht 10.6666666667
Eriväljaande koostasid sõjaajaloolased Mati Õun ja Hanno Ojalo. Ajakiri on varustatud rohkete illustratsioonidega ning selle maht on 100 lehekülge.
Ajakirja sisukord:
Sissejuhatus. Lühike ülevaade, mis on mis.
Tankide areng 1930–1939. Esimesed ambitsioonikad katsed.
Tankide areng 1940–1945. Suur tõetund Teises maailmasõjas.
T-34 vs. Panzerid. Kas „venelane“ sai „sakslase“ vastu?
KV ja IS-2 vs. Tigerid. Ülevaates on vastamisi rasketankid.
Eesti-Läti-Leedu soomusväed. Tanke oli vähe ja needki vananenud.
Ajalooline hetk. Nõukogude Eesti eest.
Tankilahingud idarindel. Sakslaste suurplaan ida vallutada.
Kurski lahing. Kuidas kulges ajaloo suurim tankilahing?
Tankilahingud läänerindel. Ülekaalukad liitlased võitsid sakslasi.
Tankilahingud Aafrikas. Kuidas said tankid hakkama kõrbeliivas?
Tankilahingud Vaiksel ookeanil. Soomusmasinaid kasutati ka džunglis.
Tankitõrje. Molotovi kokteilist tankirusikani.
Tankisti argipäev. Mis tunne oli olla tankist?
Tankiässad. Millega nad ajalukku läksid?
Viide ostmiseks: Imelise Ajaloo erinumber "Tankid. Teise maailmasõja tankilahingud"
Nüüd järjekordne uudis selles vallas. Teine Maailmasõda veeb turvalisem tänu kasutusele võetud https protokollile, kõik tavaaadressilt tulnud külastajad suunatakse automaatselt turvalisele aadressile.
Teisest maailmasõjast möödub tänavu 70 aastat. Eestist käis see sõda üle nii lahingute kui ka Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonidena. Sõda ei puudutanud ainult neid, kes võitlesid rindel, vaid paiskas segi kõigi siin elanud inimeste elud. Ka lapsed nägid ja tundsid sõja mõju – kaotasid lähedasi, jäid ilma oma kodust, kannatasid nälga ja puudust. Sõjaaeg laste elus oli segane, kuid sellest hoolimata olid neil mängud, mis tahtsid mängimist, omad toimetamised, mured ja rõõmud. Kuidas paistis Teine maailmasõda Eesti lapse pilgu läbi?
Näitus avab lapsepõlvemälestuste vahendusel ukse viie lapse ellu. Nii kuuleme Menda lugu, kelle kodu hävis 9. märtsil Tallinna pommitamise käigus, ja väikese poisi Aavi pere põgenemislugu Venemaale, kuna oli teada, et Saksa okupatsioon juutidele ei halasta. Heidame pilgu Tartu tüdruku Aimi elule, kelle pere põgenes Saksamaale, elame kaasa Võsul elanud maapoisile Tiidule, kes pärast küüditamist sattus Venemaal lastekodusse, ja Tallinna poisile Kaljule, kellest sai sõja eest maale põgenedes perepea ja kes pidi hakkama saama kõigi maatöödega ning hoolitsema kogu pere toidulaua eest.
Näitusel saab astuda ka sõjaaja laste kingadesse sõna otseses mõttes ning proovida kätt sõjaaegseid mänge mängides. Näitus räägib sellest, kuidas sõda mõjutab noorte inimeste elu ja tulevikku, ning tõstab esile pereväärtusi.
Allikas: Eesti Ajaloomuuseum - Lapsed ja sõda. 1941-1944
- Briti impeeriumi ajalugu
Üksainus impeerium Euroopas haaras enda alla veerandi planeedi maast ja rahvastikust.
- Katõni veresaun
Katõni veresaun leidis aset 1940. aasta märtsist kuni maini, kui Nõukogude Liidu NKVD (riiklik julgeolekuteenistus) tappis umbes 22 000 Poola ohvitseri, politseinikku, haritlast ning teisi ühiskonna eliidi liikmeid. Enamik tapetutest olid Poola sõjaväeohvitserid, kes olid vangi langenud 1939. aastal pärast seda, kui Nõukogude Liit tungis Poolasse idast (Saksamaa tungis samal ajal läänest). Ohvrite hulgas olid… Jätka lugemist Nimetu
- Vabanemine – 1987-1991, okupatsioonid Eestis
Aastad 1987 kuni 1991 olid periood mil Eesti saavutas oma iseseisvuse pärast Nõukogude Liidust eraldumist.
- Stagnatsioon – 1968-1987, okupatsioonid Eestis
Käsitlusel Nõukogude Liidu ajaloos nn stagnatsiooni ajastu, mis algas 1960-ndate lõpus ja kestis 1980-ndate keskpaigani. See periood on seotud Leonid Brežnevi valitsusajaga (1964–1982) ja seda iseloomustasid majanduse ja poliitilise süsteemi seisak ning reformide puudumine.
- Kuuekümnendad – 1956-1968, okupatsioonid Eestis
Ajaperiood mis hõlmab Nõukogude Liidu ja Eesti elu aastatel 1956–1968. See oli väga oluliste poliitiliste ja kultuuriliste muutuste aeg, eriti pärast Stalini surma ja selle järgseid poliitilisi leevendusi Nõukogude Liidus.