Teine Maailmasõda

Imelise Ajaloo erinumber "Tankid. Teise maailmasõja tankilahingud" toob sinuni ülevaate ajaloo ohvriterohkeima konflikti lahinguväljadelt, kus üksteiselt võtsid mõõtu kümned tuhanded soomusmasinad.

Eriväljaande koostasid sõjaajaloolased Mati Õun ja Hanno Ojalo. Ajakiri on varustatud rohkete illustratsioonidega ning selle maht on 100 lehekülge.

Ajakirja sisukord:
Sissejuhatus. Lühike ülevaade, mis on mis.
Tankide areng 1930–1939. Esimesed ambitsioonikad katsed.
Tankide areng 1940–1945. Suur tõetund Teises maailmasõjas.
T-34 vs. Panzerid. Kas „venelane“ sai „sakslase“ vastu?
KV ja IS-2 vs. Tigerid. Ülevaates on vastamisi rasketankid.
Eesti-Läti-Leedu soomusväed. Tanke oli vähe ja needki vananenud.
Ajalooline hetk. Nõukogude Eesti eest.
Tankilahingud idarindel. Sakslaste suurplaan ida vallutada.
Kurski lahing. Kuidas kulges ajaloo suurim tankilahing?
Tankilahingud läänerindel. Ülekaalukad liitlased võitsid sakslasi.
Tankilahingud Aafrikas. Kuidas said tankid hakkama kõrbeliivas?
Tankilahingud Vaiksel ookeanil. Soomusmasinaid kasutati ka džunglis.
Tankitõrje. Molotovi kokteilist tankirusikani.
Tankisti argipäev. Mis tunne oli olla tankist?
Tankiässad. Millega nad ajalukku läksid?

Viide ostmiseks: Imelise Ajaloo erinumber "Tankid. Teise maailmasõja tankilahingud"

Teine Maailmasõda veeb kolis aasta tagasi uuele aadressile - Lehekülg IIMS nüüd ligipääsetav uuelt veebiaadressilt.

Nüüd järjekordne uudis selles vallas. Teine Maailmasõda veeb turvalisem tänu kasutusele võetud https protokollile, kõik tavaaadressilt tulnud külastajad suunatakse automaatselt turvalisele aadressile.

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) on 10. aprillini 2016 avatud Eesti Ajaloomuuseumi ja Tartu Mänguasjamuuseumi näitus "Lapsed ja sõda. 1941-1944".

Teisest maailmasõjast möödub tänavu 70 aastat. Eestist käis see sõda üle nii lahingute kui ka Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonidena. Sõda ei puudutanud ainult neid, kes võitlesid rindel, vaid paiskas segi kõigi siin elanud inimeste elud. Ka lapsed nägid ja tundsid sõja mõju – kaotasid lähedasi, jäid ilma oma kodust, kannatasid nälga ja puudust. Sõjaaeg laste elus oli segane, kuid sellest hoolimata olid neil mängud, mis tahtsid mängimist, omad toimetamised, mured ja rõõmud. Kuidas paistis Teine maailmasõda Eesti lapse pilgu läbi?

Näitus avab lapsepõlvemälestuste vahendusel ukse viie lapse ellu. Nii kuuleme Menda lugu, kelle kodu hävis 9. märtsil Tallinna pommitamise käigus, ja väikese poisi Aavi pere põgenemislugu Venemaale, kuna oli teada, et Saksa okupatsioon juutidele ei halasta. Heidame pilgu Tartu tüdruku Aimi elule, kelle pere põgenes Saksamaale, elame kaasa Võsul elanud maapoisile Tiidule, kes pärast küüditamist sattus Venemaal lastekodusse, ja Tallinna poisile Kaljule, kellest sai sõja eest maale põgenedes perepea ja kes pidi hakkama saama kõigi maatöödega ning hoolitsema kogu pere toidulaua eest.

Näitusel saab astuda ka sõjaaja laste kingadesse sõna otseses mõttes ning proovida kätt sõjaaegseid mänge mängides. Näitus räägib sellest, kuidas sõda mõjutab noorte inimeste elu ja tulevikku, ning tõstab esile pereväärtusi.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseum - Lapsed ja sõda. 1941-1944