1939. aasta Teises maailmasõjas

Jaanuar

9. jaanuar 1939: Kirjutati alla Eesti ja NSV Liidu kaubanduslikule kokkuleppele.

Veebruar

Märts

21. märts 1939: Saksamaa nõudis Leedult Meemeli piirkonna loovutamist.

28. märts 1939: Lõppes Hispaania Kodusõda, Madrid ja Valencia alistusid viimasena Saksamaa poolt toetatud Franco vägedele.

30. märts 1939: Sakslaste uus alles prototüübi seisus olev ründelennuk Heinkel He 100 püstitas uue maailma kiiruse rekordi 745km/h.

Aprill

6. aprill 1939: Inglismaa ja Poola sõlmisid abistamispakti.

Mai

Juuni

Juuli

August

11. august 1939: Teine maailmasõda polnud veel alanud, kuid Euroopas kasvas sõjaoht kiiresti. Saksamaa valmistus Poola ründamiseks, mis algas vähem kui kolm nädalat hiljem.

12. august 1939: Euroopas kasvas sõjaoht. Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjalised delegatsioonid alustasid Moskvas läbirääkimisi Nõukogude Liiduga võimaliku Saksamaa-vastase liidu loomiseks.

13. august 1939: Saksamaa ettevalmistused Poola ründamiseks jätkusid täie hooga, samal ajal kui Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit pidasid Moskvas läbirääkimisi võimaliku sõjalise liidu üle.

23. august 1939: Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millel oli veel salaprotokoll, mille järgi jagati mõjusfäärid maailmas.

26. august 1939: Sõja puhkemiseni olid jäänud loetud päevad.

27. august 1939: Sõja puhkemiseni olid jäänud loetud päevad.

28. august 1939: Sõja puhkemiseni olid jäänud loetud päevad.

29. august 1939: Sõja puhkemiseni olid jäänud loetud päevad.

30. august 1939: Sõja puhkemiseni olid jäänud loetud päevad. Poolas alustati mobilisatsiooni.

31. august 1939: Sõja puhkemiseni olid jäänud loetud päevad. Jaapani invasiooniväed aeti välja Mongooliast .

September

1. september 1939: Saksamaa tungis Poolasse, millega algas Teine maailmasõda Euroopas.
Saksa sõjalaev Schleswig-Holstein avas tule Westerplatte Poola garnisoni pihta.
Saksamaa Luftwaffe pommitas Poola linnu ja lennuvälju.

2. september 1939: Saksa väed jätkasid kiiret edasitungi Poolas.
Suurbritannia ja Prantsusmaa esitasid Saksamaale ultimaatumi vägede Poolast väljaviimiseks.

3. september 1939: Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja.
Austraalia ja Uus-Meremaa ühinesid sõjaga Saksamaa vastu.
Saksa allveelaev U-30 uputas reisilaeva Athenia, millest sai üks esimesi Atlandi sõja tsiviilohvritega laevahukke.

4. september 1939: Saksa väed jätkasid pealetungi Poolas ning Poola armee taandus mitmel rindel.
Briti kuninglikud õhujõud korraldasid Saksamaa sõjalaevade vastu Wilhelmshaveni piirkonnas ühe oma esimestest õhurünnakutest.
Belgia kinnitas oma neutraliteeti.

5. september 1939: Saksa väed jätkasid kiiret edasitungi Poola sisemusse.
Ameerika Ühendriigid kuulutasid Euroopa sõjas välja neutraliteedi.

6. september 1939: Lõuna-Aafrika Liit kuulutas Saksamaale sõja.
Saksa väed vallutasid Krakówi.
Poola valitsus lahkus Varssavist, kuna Saksa väed lähenesid pealinnale.

7. september 1939: Prantsuse väed alustasid Saarimaa pealetungi Saksamaa läänepiiril, ületades piiri Saarlandi piirkonnas.
Saksa väed jätkasid Poolas kiiret edasitungi Varssavi suunas.

8. september 1939: Saksa vägede esimesed üksused jõudsid Varssavi äärealadele ning algasid lahingud Poola pealinna pärast.
Saksa väed jätkasid Poola üksuste ümberpiiramist.

9. september 1939: Saksa väed alustasid Varssavile tugevamat survet, kuid Poola kaitsjad tõrjusid esimesed katsed linna kiiresti vallutada.
Algas Bzura lahing, Poola armee suurim vastupealetung 1939. aasta sõjakäigus.

10. september 1939: Kanada kuulutas Saksamaale sõja.
Bzura jõe piirkonnas jätkus Poola vägede vastupealetung Saksa 8. armee vastu.

11. september 1939: Bzura lahingus jätkus Poola vägede pealetung ning sakslased olid sunnitud piirkonda tooma täiendavaid üksusi.
Saksamaa tugevdas Varssavi ümberpiiramist.

12. september 1939: Saksa ja Poola vägede vahel jätkus Bzura lahing.
Prantsuse vägede Saarimaa pealetung hakkas peatuma ning ulatuslikumat rünnakut Saksamaa vastu ei järgnenud.

13. september 1939: Saksa Luftwaffe pommitas Poola vägesid Bzura piirkonnas, aidates peatada Poola vastupealetungi.
Saksa väed jätkasid Varssavi ja teiste Poola väekoondiste ümberpiiramist.

14. september 1939: Saksa väed piirasid Varssavit üha tihedamalt ning jätkasid Poola vägede purustamist Bzura piirkonnas.
Saksa 19. motoriseeritud korpus jõudis Bresti piirkonda.

15. september 1939: Varssavi oli Saksa vägede poolt sisuliselt ümber piiratud.
Poola väed jätkasid Bzura piirkonnas katseid Saksa piiramisrõngast läbi murda.

16. september 1939: Bzura lahing jõudis lõppjärku ning Saksa väed sulgesid suure osa Poola üksustest piiramisrõngasse.
NSV Liit lõpetas ettevalmistusi Poola idapiiri ületamiseks.

17. september 1939: NSV Liidu Punaarmee tungis Ida-Poolasse, põhjendades sissetungi Poola riigi väidetava kokkuvarisemisega.
Poola president ja valitsus ületasid Rumeenia piiri ning sattusid seal interneerimisele.

18. september 1939: Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzeł, mille Eesti võimud olid interneerinud.
Poola ja Nõukogude vägede vahel toimusid Ida-Poolas lahingud.
Saksa ja Nõukogude väed lähenesid teineteisele Poola territooriumil.

19. september 1939: Bzura lahing lõppes Poola vägede raske kaotusega ning Saksa väed võtsid vangi kümneid tuhandeid Poola sõdureid.
Punaarmee jätkas kiiret edasitungi Ida-Poolas.

20. september 1939: Saksa ja Nõukogude väed jätkasid Poola territooriumi hõivamist.
Varssavi püsis vaatamata piiramisele ja pommitamisele endiselt Poola vägede kontrolli all.

21. september 1939: Saksa ja Nõukogude väed koordineerisid Poolas oma vägede paiknemist vastavalt varem sõlmitud kokkulepetele.
Varssavi piiramine jätkus.

22. september 1939: Eesti välisminister Karl Selter saabus Moskvasse Eesti ja NSV Liidu kaubanduslepingu üle läbirääkimisi pidama.
Saksa ja Nõukogude väed korraldasid Brestis ühise sõjaväelise tseremoonia pärast linna üleandmist Punaarmeele.

23. september 1939: NSV Liit suurendas Eestile diplomaatilist ja sõjalist survet, kasutades ühe ettekäändena Poola allveelaeva Orzeł põgenemist Tallinnast.
Varssavi piiramine jätkus.

24. september 1939: NSV Liit esitas Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping, mis võimaldaks rajada Eestisse Nõukogude sõjaväebaase.
Saksa väed valmistusid Varssavi vastu otsustavaks rünnakuks.

25. september 1939: Saksa Luftwaffe korraldas Varssavile ühe sõjakäigu suurima õhurünnaku, mida on nimetatud ka „mustaks esmaspäevaks“.
Linna tabasid ulatuslikud pommitamised ja suurtükituli.

26. september 1939: Eesti valitsus arutas NSV Liidu nõudmisi ja jõudis järeldusele, et sõjalise vastupanu võimalused olid äärmiselt piiratud.
Varssavi kaitsjate olukord muutus pärast pidevaid pommitamisi ja suurtükituld kriitiliseks.

27. september 1939: Varssavi kaitsjad nõustusid pärast rasket piiramist ja pommitamist kapituleeruma Saksa vägedele.
Poola organiseeritud vastupanu jätkus siiski veel mitmes piirkonnas.

28. september 1939: Eesti ja NSV Liit kirjutasid Moskvas alla vastastikuse abistamise paktile, mis võimaldas NSV Liidul paigutada Eestisse kuni 25 000 sõjaväelast.
Saksamaa ja NSV Liit sõlmisid sõprus- ja piirilepingu, millega muudeti Poola jagamise piire ning täpsustati Ida-Euroopa mõjusfääre.

29. september 1939: Saksa väed sisenesid pärast kapituleerumist Varssavisse.
Poola regulaarvägede vastupanu jätkus veel Modlini kindluses ja Hel'i poolsaarel.

30. september 1939: Poola eksiilvalitsuse presidendiks sai Władysław Raczkiewicz ning alustati Poola riikliku järjepidevuse säilitamist välismaal.
Poolas jätkusid viimaste organiseeritud Poola väeüksuste lahingud Saksa vägede vastu.

Oktoober

12. oktoober 1939: Eestis nimetati ametisse uus valitsus eesotsas peaministri Jüri Uluotsaga.

15. oktoober 1939: Kirjutati alla sakslaste ümberasustamise kokkuleppe protokollile, Eesti sakslaste ümberasumine Saksamaale.

18. oktoober 1939: Punaarmee üksused saabusid Eestisse. Maanteedel toimus sissemarss kahel põhisuunal: Narva - Kohila - Keila kaudu Paldiskisse ja Haapsalusse ning Irboska - Võru - Pärnu kaudu Saaremaale. Tallinna sadamast lahkus esimene laev Uttlandhören sakslastest ümberasujatega. USA president Franklin D. Roosevelt keelustas sõjaallveelaevade sisenemise USA sadamatesse ja vettesse.

19. oktoober 1939: NSV Liidu väed asusid baasidesse Eestis.

November

8. november 1939: Münchenis, Burgerbraukelleris korraldati Hitlerile atendaadi katse.

26. november 1939: NSV Liidu valitsus teatas, et Mainila külas rünnati õppustel olnud punaväelasi, rünnakute tagajärjel olevat neli punaväelast saanud surma. Toimunus süüdistas NSV Liit Soomet.

28. november 1939: NSV Liit tühistas mittekallaletungilepingu Soomega.

29. november 1939: NSV Liit katkestas diplomaatilised suhted Soomega.

30. november 1939: Punaarmee tungis Soome, algas Talvesõda.

Detsember

14. detsember 1939: NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust kallaletungi tõttu Soomele.