1944. aasta Teises maailmasõjas

Jaanuar

15. jaanuar 1944: Kindral Dwight Eisenhower saabus Inglismaale.

27. jaanuar 1944: Lõppes Leningradi blokaad.

Veebruar

Märts

6. märts 1944: Mitusada Punarmee lennukit pommitasid Narvat, suurem osa linnast hävis.

9. märts 1944: Punaarmee lennukid pommitasid Tallinnat, hävis mitmeid ajaloolisi hooneid.

Aprill

2. aprill 1944: Punaarmee ületas Rumeenia piiri.

Mai

Juuni

6. juuni 1944: Normandia dessandi algus

13. juuni 1944: Sakslased alustasid Inglismaa pommitamist V-1 raketiga.

26. juuni 1944: USA väed viisid lõpuni Prantuse sadamalinna Cherbourg vallutamise sundides saksa sõjajõude linnast välja taanduma.

Juuli

25. juuli 1944: Saksa armee jättis maha Narva jõe joone ja tõmbus Sinimägede positsioonile.

26. juuli 1944: Nõukogude väed vallutasid Narva.

27. juuli 1944: Algasid lahingud Sinimägedes.

29. juuli 1944: Sinimägede lahingu kulminatsioon, Eesti üksused purustasid mitmekümne kordses ülekaalus ründava punaväe.

31. juuli 1944: NSV Liidu väed vallutasid selleaegse Leedu pealinna Kaunase.

August

1. august 1944: Algas Varssavi ülestõus. Poolakad astusid vastu Saksa okupatsioonile, kuid ülestõus suruti veriselt maha.

3. august 1944: Itaalia väed tungisid Briti Somaaliasse. Leedu võeti NSV Liidu "ühtsesse perre".

4. august 1944: Soome presidendiks sai marssal Carl Gustaf Emil Mannerheim, kelle ülesandeks oli juhtida riik Teisest maailmasõjast välja ning alustada rahuläbirääkimisi Nõukogude Liiduga.

5. august 1944: Punaarmee jätkas pealetungi Poolas ja Balti riikides, samal ajal kui Varssavi ülestõus kestis juba viiendat päeva. Saksa väed püüdsid ülestõusu maha suruda ning idarindel jätkus Nõukogude armee surve Saksamaa vägedele.

6. august 1944: Punaarmee jätkas pealetungi Poolas ja Balti riikides, samal ajal kui Varssavi ülestõus kestis kuuendat päeva. Saksa väed koondasid linna ümber täiendavaid üksusi, et ülestõus jõuga maha suruda.

7. august 1944: Jätkusid ägedad lahingud Varssavi ülestõusu mahasurumiseks, samal ajal kui Punaarmee edenes Poolas ja Balti riikides. Saksamaa sõjaline olukord halvenes kiiresti ning liitlaste surve kasvas nii ida- kui ka läänerindel.

8. august 1944: Varssavi ülestõus oli kestnud juba üle nädala ning linnas jätkusid rasked tänavalahingud. Saksa väed alustasid ülestõusnute vastu ulatuslikku vasturünnakut.

9. august 1944: Varssavis jätkus ülestõus Saksa okupatsioonivõimu vastu. Saksa üksused surusid ülestõusnuid tagasi ning linnas toimusid massilised tsiviilelanike tapmised.

10. august 1944: õppesid Sinimägede lahingud, kus Saksa ja Eesti üksused olid peatanud Punaarmee katse murda Narva rindelt kiiresti Tallinna suunas. Rinne jäi Sinimägede piirkonnas püsima.

12. august 1944: Liitlaste väed jätkasid Normandias Saksa üksuste ümberpiiramist Falaise'i piirkonnas. Idarindel jätkus Punaarmee pealetung Poolas ja Baltimaades.

13. august 1944: Punaarmee vallutas Võru, jätkates pealetungi Lõuna-Eestis Tartu suunas. Saksa väed ja Eesti üksused taandusid uutele kaitsepositsioonidele.

15. august 1944: Operatsioon Dragoon. Ameerika 7. Armee, Briti ja Prantsuse väed maabusid Prantsusmaa lõunarannikul, Touloni ja Cannesi vahelisel alal. See oli Normandia invasiooni teine laine. Neile osutati ainult väikest vastupanu.

20. august 1944: Soomepoisid (JR 200) saabusid Eestisse ning osa neist saadeti kohe Põhja-Tartumaal Punaarmee vastu võitlema.

23. august 1944: Marseille'i vabastamine lääneliitlaste poolt.

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega lahutati Petserimaa Eesti koosseisust ja liideti Vene NFSV-ga.

25. august 1944: Pariisi vabastamine lääneliitlaste poolt.

Punaarmee vallutas Tartu pärast mitu nädalat kestnud pealetungi. Linnast kujunes ligi kuuks ajaks rindejoone lähiala.

26. august 1944: Punaarmee hõivas suurema osa Tartust ning rindejoon stabiliseerus linna lääne- ja põhjaservas.

30. august 1944: NSV Liidu väed sisenesid Rumeenia pealinna Bukaresti.

31. august 1944: NSV Liidu - Rumeenia väed marssisid Bukaresti, Rumeenia pealinna.

September

1. september 1944: Punaarmee jätkas suurt pealetungi Rumeenias ning Saksa väed taandusid Balkanil.
Eestis püsis rinne veel Tartu ja Narva piirkonnas, kuid Saksamaa valmistus Baltikumis oma vägede võimalikuks taandumiseks.

2. september 1944: Liitlasväed jätkasid pärast Pariisi vabastamist kiiret edasitungi läbi Prantsusmaa Belgia suunas.
Idarindel suurenes Punaarmee surve Saksa vägedele Baltimaades.

3. september 1944: Briti väed vabastasid Brüsseli ning liitlaste kiire edasitung Belgias jätkus.
Saksa väed taandusid läänerindel Prantsusmaalt Saksamaa piiri suunas.

4. september 1944: Soome katkestas diplomaatilised suhted Saksamaaga ning nõudis Saksa vägede lahkumist riigist.
Briti väed vabastasid Antwerpeni, kuid Schelde jõe suue jäi veel Saksa kontrolli alla.

5. september 1944: NSV Liidu ja Soome vahel jõustus relvarahu ning Jätkusõja lahingutegevus sisuliselt lõppes.
Liitlasväed jätkasid Belgias edasitungi Saksamaa piiri suunas.

6. september 1944: Punaarmee jätkas Baltimaades ettevalmistusi uueks suureks pealetungiks Saksa armeegrupi Nord vastu.
Liitlased jätkasid edasitungi Belgias ja Prantsusmaal.

7. september 1944: Saksa väed jätkasid Eestis kaitsepositsioonide hoidmist, kuid Punaarmee surve Tartu rindel suurenes.
Läänerindel lähenesid liitlasväed Saksamaa läänepiirile.

8. september 1944: Punaarmee alustas Baltimaades ulatuslikku Balti pealetungi, mille eesmärk oli purustada Saksa armeegrupp Nord ning vallutada Eesti, Läti ja Leedu.

9. september 1944: Liitlasväed vabastasid suure osa Luksemburgist ja jõudsid Saksamaa läänepiiri lähedale.
Punaarmee jätkas Balti pealetungi Saksa vägede vastu.

10. september 1944: USA väed jõudsid Saksamaa piirile ning alustasid ettevalmistusi Siegfriedi kaitseliini ründamiseks.
Eestis suurenes Punaarmee surve Saksa kaitsepositsioonidele.

11. september 1944: USA väed sisenesid esimest korda Saksamaa territooriumile Trieri ja Aacheni piirkonnas.
Punaarmee jätkas Baltimaades pealetungi Saksa armeegrupi Nord vastu.

12. september 1944: Punaarmee jätkas Balti pealetungi ning Saksa vägede olukord Eestis muutus järjest raskemaks.
Läänerindel valmistusid liitlased suureks õhudessantoperatsiooniks Hollandis.

13. september 1944: Punaarmee alustas Tallinna pealetungi eel Eesti rindel Saksa positsioonidele järjest tugevamaid rünnakuid.
Liitlasväed jätkasid Saksamaa läänepiiril Siegfriedi liini ründamist.

14. september 1944: Punaarmee alustas Riia pealetungi, suurendades survet Saksa armeegrupile Nord kogu Baltikumi rindel.
Eestis muutus Saksa vägede väljatõmbamine järjest vältimatumaks.

15. september 1944: Saksa väejuhatus valmistus Eesti mandriosast taandumiseks ning alustas vägede ja varustuse ümberpaigutamist sadamate suunas.
Punaarmee jätkas Tartu rindel rünnakuid.

16. september 1944: Hitler andis loa Saksa vägede Eestist väljatõmbamiseks. Algasid ettevalmistused operatsiooniks Aster, millega armeegrupp Nord pidi taanduma Eestist Lätti.

17. september 1944: Liitlased alustasid Hollandis operatsiooni Market Garden, mille eesmärk oli vallutada tähtsad sillad ja avada tee üle Reini Saksamaale.
Saksa väed alustasid Eestis operatsiooni Aster raames ulatuslikku taandumist.

18. september 1944: Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots nimetas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsuse, millega püüti taastada Eesti iseseisvat riigivõimu.
Saksa väed jätkasid Eestist taandumist.

19. september 1944: Soome ja NSV Liit kirjutasid Moskvas alla vaherahulepingule, millega lõpetati Jätkusõda.
Punaarmee alustas Emajõe rindelt suurt pealetungi ning Saksa väed taandusid kiiresti Põhja-Eesti suunas.

20. september 1944: Punaarmee tankiüksused jõudsid Avinurme piirkonda ning ähvardasid ära lõigata taanduvaid Saksa ja Eesti üksusi.
Tallinnas heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge Eesti lipp.

21. september 1944: Avinurme piirkonnas toimusid rasked lahingud taanduvate Saksa ja Eesti üksuste ning Punaarmee vahel.
Viimased suuremad Saksa väeüksused ja laevad lahkusid Tallinnast ning Johan Pitka organiseeris Eesti üksuste vastupanu.

22. september 1944: Punaarmee vallutas Tallinna ning Nõukogude okupatsioonivõim taastati Eesti pealinnas.
Pika Hermanni tornist eemaldati sinimustvalge lipp ja selle asemele heisati Nõukogude lipp.
Avinurme lahingus purustati osa taanduvatest Eesti ja Saksa üksustest.

23. september 1944: Punaarmee jätkas kiiret edasitungi Lääne-Eestis, liikudes Pärnu, Haapsalu ja Virtsu suunas.
Saksa vägede taandumine Eesti mandriosast jätkus sadamate kaudu.

24. september 1944: Punaarmee vallutas Pärnu ja Haapsalu ning suurem osa Mandri-Eestist langes Nõukogude vägede kontrolli alla.
Läänerindel jätkus operatsioon Market Garden Hollandis.

25. september 1944: Punaarmee jätkas Lääne-Eesti ranniku ja sadamate hõivamist, samal ajal kui Saksa väed evakueerisid viimaseid üksusi mandrilt Lääne-Eesti saartele ja Lätti.

26. september 1944: Punaarmee oli hõivanud peaaegu kogu Mandri-Eesti ning valmistus operatsioonideks Lääne-Eesti saarte vallutamiseks.
Hollandis hakkas liitlaste operatsiooni Market Garden läbikukkumine selgeks saama.

27. september 1944: Operatsioon Market Garden lõppes liitlaste ebaõnnestumisega Arnhemi piirkonnas ning ellujäänud Briti dessantväelased taandusid üle Reini.
Eestis kindlustasid Nõukogude väed kontrolli mandriosa üle.

28. september 1944: Punaarmee valmistus Lääne-Eesti saarte vallutamiseks ning Saksa väed tugevdasid Muhu ja Saaremaa kaitset.
Liitlasväed jätkasid läänerindel võitlust Saksamaa piiri lähistel.

29. september 1944: Punaarmee koondas Eesti läänerannikule vägesid ja dessantvahendeid eelseisvaks Lääne-Eesti saarte operatsiooniks.
Saksa väed valmistusid saartel Nõukogude dessandi tõrjumiseks.

30. september 1944: Punaarmee lõpetas ettevalmistusi Lääne-Eesti saarte vallutamiseks, samal ajal kui Saksa väed hoidsid veel Muhu, Saaremaa ja Hiiumaa kaitsepositsioone.
Läänerindel jätkusid lahingud Saksamaa piiril.

Oktoober

8. oktoober 1944: Tehumardi öölahing Saaremaal.

18. oktoober 1944: NSV Liidu väed tungisid Tšehhoslovakkiasse.

19. oktoober 1944: USA väed maabusid Filipiinidel.

21. oktoober 1944: Sakslaste massiline allaandmine Aachenis.

November

12. november 1944: Briti pommituslennukid upputasid saksa lahingulaeva Tirpitz.

18. november 1944: USA väed ületasid Saksa piiri.

23. november 1944: Saaremaa vallutamisega viisid venelased Eesti okupeerimise lõpule.

24. november 1944: Saksa vägede evakueerumisega lõppesid lahingud Sõrve poolsaarel. Kogu Eesti territoorium langes Punaarmee kontrolli alla.

Detsember

16. detsember 1944: Algas sakslaste vastupealetung Ardennides, see jäi nende viimaseks rünnakuks, edasine oli ainult kaitsetegevus ja taandumine.

25. detsember 1944: Peatati Saksamaa pealetung Ardennides.