1941. aasta Teises maailmasõjas

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

25. juuni 1941: Soome kuulutas NSV Liidule sõja.

27. juuni 1941: Ungari kuulutas NSV Liidule sõja.

Juuli

22. juuli 1941: Barbarossa.

31. juuli 1941: Soomest saabunud Erna grupi suurlahing punaväega Kautlas.

August

4. august 1941: Winston Churchill sõitis sõjalaev Prince of Wales pardal USA-sse.

5. august 1941: Saksa väed piirasid Smolenski kotis sisse suure hulga Punaarmee üksusi, võttes vangi ligikaudu 300 000 sõdurit. Samal ajal vallutasid sakslased ka Oreli linna.

Nõukogude võim alustas Eestis ulatuslikumat sundmobilisatsiooni, viies tuhandeid Eesti mehi Punaarmeesse.

6. august 1941: Saksa väed jätkasid pealetungi Ukrainas ja Leningradi suunal, samal ajal kui Smolenski lahingu järel taandunud Punaarmee püüdis uusi kaitseliine kindlustada. Eestis jätkus Saksa edenemine Tallinna suunas.

7. august 1941: Saksa väed jõudsid Soome laheni, lõigates Eestis asunud Nõukogude väed kaheks ning isoleerides Tallinna kaitsjad ülejäänud Punaarmeest. Sellega algas ettevalmistus Tallinna vallutamiseks ja hilisemaks Nõukogude vägede meritsi evakueerimiseks.

8. august 1941: Saksa väed jätkasid idarindel pealetungi Leningradi ja Ukraina suunal. Eestis oli Punaarmee ühendus Tallinna ja ülejäänud vägede vahel läbi lõigatud.

9. august 1941: USA president Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill kohtusid Placentia Bay-is Newfoundlandis. Selle kokkusaamise järel sõlmiti Atlandi harta, mis väljendas nende kahe riigi sõjalisi sihte, vaatamata sellele, et USA oli alles neutraalne.

Saksa väed jätkasid Eestis pealetungi Tallinna suunas, samal ajal kui Punaarmee üritas organiseerida pealinna kaitset ja hoida enda käes olulisi sadamaid.

10. august 1941: Saksa väed jätkasid pealetungi Leningradi ja Ukraina suunal. Eestis suruti Punaarmee üksusi Tallinna poole ning Saksa väed laiendasid kontrolli Põhja-Eestis.

11. august 1941: NSV Liidu pommitajad "külastasid" Berliini, põhjustades väikseid purustusi.

12. august 1941: Hitler otsustas oma kindralite vastuseisust hoolimata suunata osa Moskva suunal tegutsenud Saksa vägedest Leningradi ja Ukraina poole, lükates sellega edasi otsustavat pealetungi Moskvale.

13. august 1941: Saksa ja Rumeenia väed piirasid Odessa ümber ning algas üle kahe kuu kestnud Odessa lahing. Punaarmee kaitses tähtsat Musta mere sadamalinna visalt.

14. august 1941: USA president Franklin D. Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill avaldasid Atlandi harta, milles sõnastati liitlaste sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorra põhimõtted.

24. august 1941: Saksa lennuvägi pommitas Prangli lähistel aurikut Eestirand, mille pardal viidi tuhandeid mobiliseeritud eestlasi Nõukogude tagalasse. Vigastatud laev juhiti madalikule ning suur osa pardal olnud meestest pääses.

25. august 1941: Algas Tallinna evakueerimine ning Nõukogude võim alustas vägede ja mobiliseeritud eestlaste väljaviimist meritsi Kroonlinna suunas.

28. august 1941: Saksa väed vallutasid Tallinna. Taganeva Nõukogude Balti laevastiku evakuatsioon Juminda miiniväljade kaudu kujunes üheks Teise maailmasõja suurimaks meretragöödiaks Läänemerel.

29. august 1941: Saksa väed jätkasid pealetungi Lääne-Eestis.

31. august 1941: Pärast Tallinna langemist taandusid viimased Nõukogude väed Lääne-Eesti saartele, samal ajal kui Saksa väed kindlustasid kontrolli Mandri-Eesti üle.

September

1. september 1941: Saksa väed jätkasid pealetungi Leningradi suunas ning linna ümber olev piiramisrõngas tõmbus järjest koomale.
Eestis kindlustasid Saksa väed pärast Tallinna vallutamist kontrolli mandriosa üle.

2. september 1941: Saksa ja Soome vägede surve Leningradi ümbruses kasvas ning linna ühendusteed ülejäänud Nõukogude Liiduga muutusid järjest piiratumaks.

3. september 1941: Saksa väed jätkasid Leningradi ümberpiiramist ning Luftwaffe pommitas linna ja selle ümbruse sõjalisi sihtmärke.

4. september 1941: Saksa väed jätkasid Leningradi suunas pealetungi ning valmistusid linna maismaaühenduste lõplikuks katkestamiseks.

5. september 1941: Saksa väed saavutasid Leningradi lähistel uusi positsioone, samal ajal jätkus suur Saksa pealetung Ukrainas Kiievi piirkonnas.

6. september 1941: Saksa väed jätkasid Leningradi ümber piiramisrõnga sulgemist.
Eestis valmistusid Saksa väed operatsiooniks Lääne-Eesti saarte vallutamiseks.

7. september 1941: Luftwaffe alustas Leningradi vastu ulatuslikke õhurünnakuid. Pommitamisel süttisid Badajevi toidulaod, mille hävimine süvendas linna varustusprobleeme.

8. september 1941: Saksa väed vallutasid Leningradi lähistel Schlüsselburgi, jõudes Laadoga järveni ja katkestades linna viimase maismaaühenduse ülejäänud Nõukogude Liiduga. Sellega algas ligi 900 päeva kestnud Leningradi blokaad.

9. september 1941: Leningradi blokaad jätkus ning linna varustamine muutus võimalikuks peamiselt Laadoga järve kaudu.
Saksa väed jätkasid suurt ümberhaaramisoperatsiooni Kiievi piirkonnas.

10. september 1941: Saksa väed tugevdasid Leningradi piiramisrõngast ja jätkasid linna pommitamist.
Ukrainas liikusid Saksa soomusüksused Kiievist ida pool teineteise suunas.

11. september 1941: Saksa väed jätkasid Leningradi piiramist ning Kiievi piirkonnas ähvardas suur osa Nõukogude Edelarindest jääda Saksa vägede piiramisrõngasse.

12. september 1941: Saksa väed jätkasid Leningradi lähistel rünnakuid ja linna pommitamist.
Kiievi piirkonnas lähenes Saksa vägede ümberhaaramisoperatsioon lõpule.

13. september 1941: Saksa ja Soome väed hoidsid Leningradi ümbruses oma positsioone ning linn jäi järjest raskemasse varustusolukorda.
Eestis lõpetati ettevalmistusi Lääne-Eesti saarte vallutamiseks.

14. september 1941: Saksa väed alustasid operatsiooni Beowulf, mille eesmärk oli vallutada Punaarmee kontrolli all olnud Muhu, Saaremaa ja Hiiumaa.

15. september 1941: Saksa väed tungisid Lääne-Eesti saartele ning alustasid Muhu vallutamist.
Ukrainas ühinesid Saksa soomusväed Kiievist ida pool, sulgedes tohutu hulga Nõukogude vägesid piiramisrõngasse.

16. september 1941: Saksa väed jätkasid Lääne-Eesti saarte vallutamist ning liikusid Muhult Saaremaa suunas.
Kiievi ümberpiiratud Nõukogude vägede olukord muutus kiiresti lootusetuks.

17. september 1941: Nõukogude ja Briti väed okupeerisid Iraani ning sundisid šahh Reza Pahlavi troonist loobuma oma poja Mohammad Reza Pahlavi kasuks.
Kiievi piirkonnas jätkus ümberpiiratud Punaarmee üksuste hävitamine.

18. september 1941: Saksa väed jätkasid Saaremaal pealetungi Kuressaare suunas.
Kiievi ümberpiiramisrõngas püüdsid Nõukogude üksused Saksa vägedest läbi murda.

19. september 1941: Saksa väed vallutasid Kiievi, samal ajal kui linnast ida pool jätkus sadade tuhandete ümberpiiratud Nõukogude sõdurite vastupanu.
Saaremaal jätkus Saksa vägede edasitung.

20. september 1941: Saksa väed jätkasid Saaremaal pealetungi Kuressaare suunas ning Punaarmee üksused taandusid saare lääneossa ja Sõrve poolsaare suunas.

21. september 1941: Saksa väed vallutasid Kuressaare.
Saaremaal jätkus Punaarmee üksuste taandumine Sõrve poolsaarele, kus valmistuti viimaste kaitsepositsioonide hoidmiseks.

22. september 1941: Saksa väed jätkasid Saaremaa vallutamist ning surusid Nõukogude üksusi Sõrve poolsaare suunas.
Kiievi ümberpiiratud Punaarmee vägede vastupanu hakkas kokku varisema.

23. september 1941: Saaremaal jätkusid lahingud ning Saksa väed liikusid Sõrve poolsaare poole.
Kiievi lahing oli lõppemas ühe Punaarmee suurima kaotusega sõja esimestel kuudel.

24. september 1941: Saksa väed jätkasid Sõrve poolsaarel Punaarmee kaitsepositsioonide ründamist.
Leningradis süvenes blokaadi tõttu toidu- ja kütusepuudus.

25. september 1941: Saksa väed jätkasid Saaremaal Nõukogude üksuste surumist Sõrve poolsaare lõunaossa.
Saksamaa valmistus idarindel ette uut suurt pealetungi Moskva vallutamiseks.

26. september 1941: Kiievi lahing lõppes Saksa vägede suure võiduga. Saksamaa teatel langes vangi üle 600 000 Nõukogude sõduri, kuigi ajaloolistes hinnangutes arvud varieeruvad.
Saaremaal jätkus võitlus Sõrve poolsaare pärast.

27. september 1941: Saksa väed jätkasid Sõrve poolsaarel Punaarmee viimaste suuremate kaitsepositsioonide ründamist.
Saksamaa koondas idarindel vägesid eelseisvaks Moskva-pealetungiks.

28. september 1941: Saksa väed jätkasid Saaremaa lõunaosas Punaarmee vastupanu murdmist.
Ukrainas valmistusid Saksa okupatsioonivõimud Kiievi juudi elanikkonna massiliseks hukkamiseks.

29. september 1941: Saksa okupatsioonivõimud alustasid Kiievi lähedal Babi Jari kuristikus juutide massimõrva. Kahe päevaga mõrvati seal üle 33 000 inimese.
Saaremaal jätkus võitlus Sõrve poolsaare pärast.

30. september 1941: Babi Jari massimõrva teisel päeval jätkus Kiievi juutide hukkamine. Saksa aruannete järgi mõrvati kahe päevaga 33 771 inimest.
Saksa väed valmistusid idarindel operatsiooni Taifuun alustamiseks Moskva suunal.

Oktoober

2. oktoober 1941: Saksa väed alustasid Moskva ründamist.

12. oktoober 1941: NSV Liidu valitsus kolis Moskvast Volgasse saksa vägede lähenemisel Moskvale.

30. oktoober 1941: Sakslased jõudsid Sevastopolisse.

November

13. november 1941: Saksa allveelaev U-81 torpeeris Suurbritannia esi-lennukikandja HMS Ark Royalit, laev uppus järgmisel päeval.

15. november 1941: Algas viimane sakslaste pealetung Moskvale, mille käigus jõuti 46 kilomeetri kaugusele linnast.

Detsember

2. detsember 1941: Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi.

5. detsember 1941: Saksa vägede edasiliikumine Moskva all peatus.

6. detsember 1941: Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi.

7. detsember 1941: Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta sekkumise vastane selgelt sõjakaks.

8. detsember 1941: USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Kuna NSV Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. aasta kevadest kehtiv neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei toimunud.

9. detsember 1941: Hiina kuulutas Jaapanile sõja.

10. detsember 1941: Briti lahingulaev Prince of Wales uppus Singapuris.

11. detsember 1941: Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja, viimane vastas samaga.

16. detsember 1941: Rommeli juhitud väed Põhja-Aafrikas alustasid taandumist.

19. detsember 1941: Hitler võttis kogu saksa armee juhtimise enda kätte.

25. detsember 1941: Hongkong kapituleerus jaapanlastele.