Tupolevi pommituslennuk TB-3

Osalus 1937-40 a. konfliktides

eelmine (Teenistuses Punaarmees)

1937. a. jõudis TB-3 esmakordselt tõelisse sõtta. Kuus M-34RN mootoritega lennukit müüdi koos muu varustusega Hiina Vabariigi valitsusele. Esialgu olid ka lennukite meeskonnad ja teenindav personal N Liidust - nii olulise ülesande täitmiseks valiti inimesi Moskva sõjaväeringkonnast ning raskepommituslennukite grupi komandöriks määrati Hispaania sõja kogemusega G I Thor. Lennukid said Hiina eraldusmärgid - valged 12-kiirelised tähed helesinises ringis ning valge-helesinised triibud lennuki sabal. 20. mail 1938 startisid kõik kuus lennukit (nüüd juba segameeskondadega) Hankou lennuväljalt ning lendasid pikki üle kogu Kyusiu saare. Jaapanlaste õhukaitse sellist üllatust ei oodanud - õhutõrjetuld ei avatud ega startinud ka ükski hävituslennuk. Seekord ei langenud jaapani linnadele siiski pommid (lennati üle Sasebo, Nagasaki ja Fukuoka) vaid lendlehed. Kuid ometi pani see jaapani kindralstaapi veelgi tõsisemalt mõtlema N Liidu Kaug-Ida õhujõudude võimsusele. Võis ju vaid veidi põhjapoolt startida samasugusele lennule üle saja sarnase lennuki, mis ei kannaks enam sugugi vaid lendlehti. Ja kõigis lennuväeosades olid tõesti olemas pitseeritud pakid, kus olid valmis lahingukäsud lennu- ja mereväebaaside, Mandžuuria, Korea ja Jaapani sadamate, ladude, raudteesõlmede ning muude sihtmärkide ründamiseks. Edaspidi kasutati TB-3 Hiinas vaid transpordilennukina, nende abil varustati ka seal tegutsenud N Liidu lennuüksusi.

Esmakordselt tuli TB-3'l lahingmoona kasutada siiski N Liidu enda territooriumil (või väidetaval oma territooriumil). Nimelt hõivasid jaapanlased 1938. a. suvel Hassani järve lähistel vaidlusalusel territooriumil kaks sopkat - Zaozernaja ja Bezõmjannaja. Kuna suurtükiväge oli sealsel maastikul väga raske kohale vedada, siis otsustas Kaug-Ida rinde juhatus kasutada jaapanlastelt sopkade tagasivõtmisel maavägede toetuseks lennuväge. Selleks koondati sinna ca 250 lennukist koondis, millede hulka kuulus ka 60 TB-3 pommituslennukit. TB-3 koondise komandöriks oli A V Konovalov. 6. augusti õhtul paisatigi kogu see armaada jaapanlaste kallale. Esimese rünnakulaine eesotsas läksid TB-3 pommituslennukid, mis suutsid kanda suurimat pommikoormat. Hiljem jäi pealetungivate maavägede toetamine SB pommituslennukite ning hävituslennukite ülesandeks ning TB-3 kasutati neile enam sobivaks transporditööks. Nimelt algas üleujutus ning tavalisi transpordivahendeid kasutades ei suudetud maavägesid enam varustada. Nii pididki TB-3 vedama ründavale maaväele kohale nii kuivikuid, võid, kruupe kui mahorkat. Küllap oli lennukeis piisavalt kohta ka lahingmoonale.

TB-3'd leidsid kasutust ka teises jaapanlastega Kaug-Idas puhkenud konfliktis - lahinguis Halhin-Goli ääres. Seal osales siiski märgatavalt väiksem TB-3'de grupp - vaid 23 lennukit, mida kasutati öiste pommituslennukitena. Üksik öiste pommituslennukite grupp alustas lahinglende ööl vastu 8. juulit 1939. Lennukid läksid ülesannet täitma 3'st kuni 9'st lennukist koosnenud gruppidena, kuid pommid heitis iga lennuk iseseisvalt. Väljalennule võeti tavaliselt 2 tonni pomme, enamasti 100 ja 250 kg-seid. Pommid heideti 1500 kuni 2000 m kõrguselt. Nagu sellest kõiges aimata võib, oli nende ülesandeks peamiselt vastase häirimine. Lisaks öistele pommituslennukeile kasutati veel mõningaid vanemaid M-17 mootoriga lennukeid sanitaar- ja transpordilennukitena.

Kui N Liidu väed sisenesid 1939. a. septembris Poolasse, siis viidi lahingolukorda ka kõik N Liidu lääneosas paiknenud raskepommituslennuväe polgud. Kuna poolakad N Liidu vägedele praktiliselt vastupanu ei osutanud, siis ei tulnud TB-3'del ka lahingülesandeid täitma asuda. Selle asemel kasutati neid taas transpordilennukitena. Üks lennuk sattus kogemata ka sakslaste poolele, kuid need andsid ustavate liitlastena tolle kohe tagasi.

Ei jäänud TB-3'l nägemata ka Soome Talvesõda. Üheks üksuseks, kes seal kasutas TB-3 pommituslennukeid, oli 9. segalennuväe polk. Tegutseti põhiliselt öösiti, pommitati suuremaid objekte Soome tagalas. Kui aga asuti ründama Mannerheimi liini põhikindlustusi, siis kasutati TB-3 ka seal. Nimelt ei olnud N Liidul sel ajal ühtegi teist lennukit, mis oleks suutnud 2000 kg-seid pomme õhku tõsta. Enamus väljalende tehti siiski 250 kg ja 500 kg pommidega ning neid heideti samalt kõrguselt, mis Halhin-Gol’iski. Lisaks kasutati TB-3 taas sanitaar- ja transpordilennukina.

Soomlastel õnnestus kaks TB-3'e ka alla tulistada. 13. veebruaril 1940 heitis 7. raskepommituslennuväe polgu TB-3 soomlaste poolt sissepiiratud üksusele varustust alla. Soome õhutõrjel õnnestus lennukit vigastada ning see oli sunnitud lähedase järve jääl tegema hädamaandumise. Lennuk meeskond otsustas mitte alla anda ning tulistas pardakuulipildujaist lennukile lähenenud soomlasi. Need omakorda avasid tule miini- ning kuulipildujast ja tulevahetuse lõppedes olid ellu jäänud vaid kaks haavatud pilooti. Lennuk ise oli lahingu käigus nii tõsiselt viga saanud, et see jäeti samasse maha.

10. märtsil tulistati Kemi lähistel alla teine lennuk. Rootsi vabatahtlike üksuses F19 fänrich Josef Gideon tulistas oma Gloster Gladiator'il Kemijärvist 5 km idapool alla 1. TBAPi baasil moodustatud nn Spirini lennugrupi lennuki. Viis meeskonnaliiget sai surma, kolm pardalaskurit langes vangi. Mõlemil juhul lendasid TB-3'd päeval.

Neljas TB-3'dega relvastatud üksus, mille kohta on teada, et selle lennukid osalesid Soome Talvesõjas, oli 3. raskepommituslennuväe polk.

Kui N Liiduga ühendati Bessaraabia, siis heitis 7. TBAP Izmaila lähistel alla dessandi.

1940. a. formeeriti kogu N Liidu lennuvägi ümber. Seniste brigaadide ja eskadrillide asemele loodi diviisid, polgud ja eskadrillid. Uued üksused loodi ka kauglennuväes - seniste armeede asemel hakkas see nüüd koosnema viiest korpusest ning kolmest üksikust diviisist. Olukorra muutust näitas ka üksuste paiknemine. Neli korpust viiest paiknes läänepoolsetes sõjaväeringkondades. Need koondasid endas 29 polku ca 1000 lennukiga (kuid ainult 740 väljaõppinud meeskonnaga). Viies korpus paiknes Kaug-Idas. 70% neist lennukeist olid juba DB-3, kuid ülejäänud 30% TB-3.

25. juulil 1940 andis N Liidu Rahvakomissaride Nõukogu välja määruse lennuväe reorganiseerimisest. Selles nähti ette 106 uue lennuväepolgu formeerimine ning uute lennukitüüpide kasutusele võtmine. Neist 15 polku pidid olema kauglennuväe omad. Sama plaani alusel tuli TB-3 varustatud polgud ümberrelvastade uuemate lennukitega. 45% pidid saama DB-3'e uuema versiooni Il-4 või Jer-2 ning 3% TB-7 pommituslennukid.

Kuigi lennuk oli moraalselt juba ammu vananenud, ei saadud neid relvastusest välja arvata. Veelgi enam, 3. märtsil 1941. a. anti välja järjekordne määrus Punarmee õhujõudude reorganiseerimisest ning selles nähti ette veel viie polgu formeerimine, mis pidid kasutama TB-3 pommituslennukeid. Iga polk koosnes 48 TB-3 lennukist, mis tuli võtta lennukoolidest ning mujalt reservidest. Neid kavatseti kasutada nii pommitus- kui transpordilennukitena.

järg (Suure Isamaasõja algus)

Statistika 23.5.2018 12:14:48
Online: 16
WebShark 2004 - 2018
Pistik | LondonTown | BMW M3 | SuseLinux | Uusveeb | FirefoxInfo | SkateMag.ee | Spordihai.ee
Emol | Emol Planet | Ex/treme | Vormel-1 | Ralli | Jalgpall | Tihend | Silver | Sünnipäeva luuletused Sporditurg.ee | WordPressi kodulehe tegemine | BZB Cabin and sauna