
HMS King George V oli Suurbritannia kuningliku mereväe lahingulaev ja omanimelise King George V klassi juhtlaev. Teise maailmasõja ajal teenis laev nii Atlandil, Arktikas, Vahemerel kui ka Vaiksel ookeanil. Selle tuntuimaks lahinguks kujunes 27. mail 1941 toimunud Saksa lahingulaeva Bismarck hävitamine, milles King George V osales koos lahingulaeva HMS Rodney ja teiste Briti sõjalaevadega.
Ehitus ja teenistusse võtmine
HMS King George V ehitamist alustati 1. jaanuaril 1937 Newcastle upon Tyne'is Vickers-Armstrongi laevatehases. Laev lasti vette 21. veebruaril 1939 ning võeti kuningliku mereväe teenistusse 11. detsembril 1940.
King George V klassi lahingulaevad kuulusid Suurbritannia 1930. aastate mereväe moderniseerimise tähtsamate projektide hulka. Kokku ehitati viis selle klassi laeva: King George V, Prince of Wales, Duke of York, Anson ja Howe.
Laeva pearelvastuse moodustasid kümme 356 mm kahurit. Kuus kahurit paiknesid laeva vööris – neli ühes neljakahurilises ja kaks kaksikkahuritega tornis – ning neli ahtris paiknenud neljakahurilises tornis.
Bismarcki jälitamine
1941. aasta mais väljus Saksa lahingulaev Bismarck koos raskeristlejaga Prinz Eugen Atlandile operatsioonile Rheinübung. Saksa laevade eesmärgiks oli murda Atlandi ookeanile ja rünnata Suurbritannia elutähtsaid kaubalaevade konvoisid.
24. mail kohtusid Bismarck ja Prinz Eugen Taani väinas Briti lahinguristleja HMS Hoodi ning lahingulaeva HMS Prince of Walesiga. Bismarck tabas Hoodi katastroofiliste tagajärgedega ning Briti lahinguristleja plahvatas ja uppus. Prince of Wales sai samuti kahjustada, kuid suutis omakorda tabada Bismarcki.
Pärast Hoodi kaotust koondas kuninglik merevägi Bismarcki hävitamiseks suure hulga sõjalaevu. King George V oli admiral John Tovey juhitud Briti laevastiku üks tähtsamaid laevu.
Bismarcki viimane lahing
26. mail 1941 tabasid lennukikandjalt HMS Ark Royal startinud Swordfish torpeedolennukid Bismarcki. Üks torpeedo kahjustas Saksa lahingulaeva rooliseadmeid sedavõrd raskelt, et laev ei suutnud enam tõhusalt manööverdada ega Prantsusmaale põgeneda.
27. mai hommikul jõudsid HMS King George V ja HMS Rodney Bismarckini ning alustasid selle tulistamist. Briti lahingulaevadega ühinesid ristlejad HMS Norfolk ja HMS Dorsetshire.
King George V tulistas lahingu jooksul Bismarcki pihta sadu mürske. Koos Rodney tulega muudeti Saksa lahingulaeva pearelvastus ja juhtimissüsteemid järk-järgult võitlusvõimetuks. Briti laevad lähenesid Bismarckile ning jätkasid selle tulistamist järjest väiksemalt distantsilt.
Raskelt vigastatud Bismarck uppus 27. mai hommikul. Lahingu lõppfaasis tulistas HMS Dorsetshire Saksa laeva pihta torpeedod, samal ajal kui Bismarcki meeskond tegeles laeva uputamise kiirendamisega.
Teenistus Arktikas ja Vahemerel
Pärast Bismarcki hävitamist jätkas King George V teenistust Euroopa vetes. Laev osales Arktika konvoide kaitsmisel, mille kaudu toimetasid lääneliitlased Nõukogude Liidule relvastust, sõidukeid ja muid sõjavarusid.
1942. aasta mais põrkas King George V tihedas udus kokku Briti hävitajaga HMS Punjabi. Hävitaja lõigati kokkupõrkes kaheks ja uppus. King George V sai vööri kahjustusi ning vajas remonti.
1943. aastal tegutses laev Vahemerel ja toetas liitlaste sissetungi Sitsiiliasse. Itaalia kapituleerumise järel oli King George V seotud ka Itaalia sõjalaevastiku liitlaste kontrolli alla toomisega.
Vaikse ookeani sõda
Teise maailmasõja viimases etapis saadeti King George V Vaiksele ookeanile, kus ta liitus Briti Vaikse ookeani laevastikuga. 1945. aastal osales laev operatsioonides Jaapani vastu ning tulistas oma raskesuurtükkidest Jaapani kodusaarte tööstus- ja sõjalisi sihtmärke.
King George V viibis Tokyo lahes ka 2. septembril 1945, kui Ameerika lahingulaeva USS Missouri pardal allkirjastati Jaapani ametlik kapituleerumisakt ja Teine maailmasõda lõppes.
Pärast sõda
Pärast Teise maailmasõja lõppu jätkas HMS King George V mõnda aega teenistust kuninglikus mereväes. Lahingulaevade tähtsus oli sõja jooksul aga märgatavalt vähenenud ning mereväe peamiseks löögijõuks olid muutumas lennukikandjad.
King George V arvati 1949. aastal reservi. Laev eemaldati lõplikult teenistusest 1950. aastatel ning müüdi 1957. aastal vanarauaks. Lammutamine algas järgmisel aastal.
HMS King George V on jäänud Teise maailmasõja ajalukku eelkõige ühe laevana, mis osales Bismarcki viimases lahingus, kuid selle sõjaaegne teenistus ulatus Atlandi ja Arktika vetest kuni Vahemere ja Vaikse ookeanini.
Tehnilised andmed
Meeskond: umbes 1600 inimest
Mootor: 4 × Parsons auruturbiini, umbes 110 000 hj
Kaal: umbes 42 000 t täislastis
Pikkus: 227,1 m
Laius: 31,4 m
Süvis: umbes 10,5 m
Kiirus: umbes 28 sõlme (52 km/h)
Relvastus: 10 × 356 mm kahurit, 16 × 133 mm kahurit, lisaks õhutõrjerelvastus
